Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ilves valmistab pinnast ette
Kui kuningas Egeus saatis oma poja Minotaurosega võitlema, pani ta talle südamele, et too heiskaks valged purjed, kui ta võitjana tagasi tuleb. Kangelasel läks aga purjede vahetamine meelest ning õnnetu isa heitis ennast lainetesse, kui nägi enda ees merel musti purjesid.
Eesti seis on nagu variatsioon Kreeka müüdist - oleme liiga kaua valgete purjede all seilanud, andes endale ja teistele mõista, et tormid on meist kaugel. Kuid nüüd on aeg tõmmata purjedeks tumedamad toonid.
Just seda tegigi teisipäeval president Toomas Hendrik Ilves, kes teatas videopöördumises, et kriis on ametlikult kätte jõudnud.
Tähtsam presidendi avalduse täpsest sõnastusest on avalduse fakt ise. Usume, et presidendi sõnavõtu eesmärk on rahvast ette valmistada karmideks valikuteks, mis riigi ees seisavad.
Praeguseks on selge, et enam ei aita kosmeetilised muudatused riigieelarve kallal ning eelarvesse tuleb karmilt käärid sisse lüüa. Mõõnaperiood aga, nagu ka president ütles, haarab kõiki paate. Kindlasti puudutab kulude kärpimine muuhulgas paljusid sotsiaalprogramme, võtab toetuse mitmetelt organisatsioonidelt, vähendab palku ja töökohti riigisektoris jne.
Selleks on tarvis ühiskonda ette valmistada ning selle tegemiseks sobib just president Toomas Hendrik Ilvese autoriteet. Isaliku poliitikast kõrgema olendina saab ta rahvast ühtaegu manitseda ja lohutada viisil, mis näiteks peaministril või rahandusministril kunagi ei õnnestuks.
Just seda Ilves tegigi - pöördus rahva poole, samal ajal delikaatselt erakondi nahutades, et nood selle aasta eelarve liiga optimistlikult kokku panid. Ning samal ajal siiski rõhutades, et üleilmses finantskriisis Eestil süüd pole, sest meie majanduse avatus kehtib nii heas kui ka halvas.
Muidugi võib Ilvese avaldust kritiseerida selles võtmes, kas siis president tõepoolest nägi ette sellist majanduslangust ja kas ta oleks ise aktiivselt poliitiliselt osaledes loobunud valimislubaduste täitmisest.
Võib-olla oleks presidendist olnud soliidne mainida, et temagi ei osanud ette näha nii järsku langust. See kõik on aga marginaalne. Ilves pidigi avalduse tegemisel kasutama oma presidentaalset rolli, mis eeldab enesekindlust.
Tegelikult rääkis president lihtsalt tõtt. Kuigi tema pöördumises peitus süüdistusi poliitilistele erakondadele, teeb presidendi sekkumine kokkuvõttes olukorra valitsusele ja riigikogule lihtsamaks. President aitas neil valusateks otsusteks pinnast ette valmistada. Tundub usutav, et erakonnad pigem ootasid presidendilt sellist avaldust.
Ka Ilvese pöördumine viitab sellele, et riigieelarvet kärbitakse jõulisemalt, kui veel hiljuti tundus. Sest selleks ei pea ju Kadrioru lossis elama, et teada - see on karm, aga vajalik.
Autor: ÄP