Mustkunst Tallinna eelarvega

Kristina Traks 11. detsember 2008, 00:00

"Tallinn hoolib alati!"-nimeline eelarve läbib linnavolikogu kohustuslikud lugemisvoorud turbomeetodil - täna on paari tunni sees lausa kaks lugemist. Plaanitud 8 miljardi krooni suurune eelarve on tänavusest 3,1 protsenti suurem. Tulude pool aga suureneb idee järgi võrreldes tänavusega lausa 5 protsenti.

Tõsi, Savisaar ei armasta Tallinna võrrelda teiste Eesti linnadega, vaid hoopis riigiga. Igal juhul on Savisaare juhitud linnavalitsus eelarve osas selgelt optimistlikum paljudest teistest linna- ja vallajuhtidest, kes järgmiseks aastaks eelarvekasvu ei julge prognoosida.

"Me oleme ka järgmise aasta eelarve koostamisel eelarvepoliitika jätkusuutlikkust silmas pidades jätkanud alalhoidlikku liini. Me ei ole mööda vaadanud ega eiranud tõsiasja, et üldine majanduskeskkond on järsult halvenenud," teatas Savisaar vastuseks küsimusele, et kas Tallinna eelarvekasv on vaid illusioon paberil.

Millele siis linnajuht loodab? Tallinna linnakassat peaksid järgmisel aastal aitama täita 189 000-190 000 maksumaksjat ehk 1,3 protsenti vähem inimesi kui sel aastal.

Samal ajal prognoosib isegi optimistlik rahandusministeerium järgmise aasta töötuse kasvuks 3,3 protsendipunkti ning kahe aasta jooksul oodatakse Eestis tööga hõivatud inimeste vähenemist ligi 28 000 võrra.

Savisaare sõnul arvestab linnavalitsus eelarveid koostades pigem Eesti Panga prognoose ja kindlasti väheneb tööhõive mõningal määral ka Tallinnas, kuid vähem kui Eestis keskmiselt. "Tallinnas on veel täitmata töökohti ning seetõttu ka võimalus tööd leida," ütles Savisaar. "Tallinna eelarve kontekstis on oluline maksumaksjate arvu muutus ja keskmise palga suurus, mitte üldine töötuse määr."

Linnavalitsuse lootuse järgi tõusevad järgmisel aastal palgad Tallinnas 5 protsenti, mis on samuti optimistlikum rahandusministeeriumi 4,1protsendisest ootusest kogu Eesti kohta.

Vana nipp igasuguste eelarvete paisutamiseks on võimalike varamüügitulude sisse kirjutamine. Seda Tallinn ka teeb - järgmisel aastal on plaanis linnavara müüa tervelt 230 miljoni krooni eest ning teenida selle pealt kasumit 180 miljonit krooni. Tulu kinnisvaramüügist kasvab Keskerakonna lootuste järgi tuleval aastal tänavusega võrreldes koguni 2,2 korda. Mis siis, et sel aastal jäid loodetud kinnisvaramüügi miljonid teenimata, et mitte öelda - kinnisvaramüük kukkus läbi.

Kui muidu sarjab Savisaar riigi valitsemist igal võimalikul juhul, siis kinnisvaramüügi planeerimises järgib rivaali Andrus Ansipi eeskuju: "Paljuski lähtusime ka riigi kavatsustest vara müügi suurendamisel. Te olete nende käest kindlasti küsinud, miks nad otsustasid aastatel 2008 ja 2009 vara müüki oluliselt kasvatada. Meie püüame ikka järgida riigi eeskuju," sõnas Tallinna meer.

Kui suvel räägiti, et Tallinna linnavalitsus kavatseb laenata miljard krooni, siis tegelikult on plaanis järgmisel aastal laenata 600 miljonit krooni. See summa viib pealinna laenukoormuse tasemele, mille kohta rahandusministeerium teeb juba hoiatava märke - 55,7 protsendini aasta eelarvest.

Varem on vastav näitaja kõikunud rahandusministeeriumi andmeil 30-40 protsendi vahel.

Üldise eelarvekiitluse juures on jäänud aga tähelepanuta fakt, et kuigi Tallinna eelarve järgmisel aastal kasvab, siis investeeringud hoopis vähenevad. Tõsi, vähenemine pole küll suur, kuid siiski tähelepanuväärne valimiseelsel ajal.

"Eks ta on selline säästuvalimiseelarve," sõnas Tallinna volikogu Reformierakonna juht Remo Holsmer. Ta viitas sellele, et valimiseelsele ajale tüüpiliselt panustab linnavalitsus rohkem teede remontimisele ja propagandale.

Holsmeri sõnul on positiivne, et tulemas pole maksutõuse, kuid samas vähenevad investeeringud ja linn võtab suure laenu, mis paistab minema kulude katteks. "Linnavaramüük on ka kahtlane asi, midagi müüa on praegu ikka väga keeruline," lisas ta.

Möödunud laupäeval arutas Keskerakonna ladvik Tallinna eelarvega seotud küsimusi ning kuuldavasti oldi üsna murelikud.

Olukord siis polegi nii roosiline, kui näidata tahetakse? "Keskerakonna juhtkond on viimastel päevadel arutanud nii Eesti riigi kui ka Tallinna linna järgmise aasta eelarvet. Pean tunnistama, et esimese suhtes oleme olnud märksa murelikumad. Seis ei ole kindlasti roosiline," vastas Savisaar.

Eesti rikkaimaks vallaks nimetatud Viimsi ei arvesta järgmisel aastal eelarvetulude kasvuga, vaid hoopis sellega, et maksutulud jäävad 2007. aasta tasemele.

Vallavanem Haldo Oravase sõnul alustati järgmise aasta eelarve koostamist tänavu mais praegusest tunduvalt optimistlikumas meeleolus. "Oktoobris eelarve esimesel lugemisel aga tegime kannapöörde, vähendasime järgmise aasta eelarve mahtu ligi 20 miljoni krooni võrra," ütles ta.

Tartu finantsala abilinnapea Karin Jaansoni sõnul on linna tuleva aasta eelarve 3,1 protsenti väiksem kui tänavune. Haapsalu eelarve on järgmisel aastal 5,6 protsenti väiksem tänavusest. Ja linnavara müügiga ei arvestata üldse.

Valga linnavalitsus arvestab järgmisel aastal lausa 8 protsenti ja Võru 6,4 protsenti väiksemate tuludega.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    24. November 2011, 17:52
    Otsi:

    Ava täpsem otsing