Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Põhjamaade majanduskriis olgu hoiatavaks eeskujuks

11. detsember 2008, 23:33

Eesti Ehitusettevõtjate Liidu
hinnangul saaks Eesti suurimaid vigu vältida, kui ta võtaks õppust 1990ndal
puhkenud Rootsi majanduskriisist ning hoiduks Iirimaa praegustest
möödapanekutest.

Majanduses esinevate probleemide temaatika on erinevates uuringutes ja kirjutistes pälvinud laialdast tähelepanu, kuna teatud aja möödudes tuleb maailma eri piirkondades nimetatud sündmustega ikka ja jälle kokku puutuda, vahendas Eesti Ehitusettevõtjate Liit täna.

Majanduskriisi mõiste selgitamisel on kindlasti abiks majanduslanguse mõiste, mis USAs asuva uurimisasutuse National Bureau of Economic Research definitsiooni kohaselt on: märkimisväärne langus majandustegevuse aktiivsuses üle terve riigi, mis ei kesta rohkem kui paar kuud ning mis on nähtav reaalse SKT kasvu, reaalse sissetuleku, töötuse, tööstustoodangu ning kaubandustegevuse näitajate muutustes. Kriis kõike laiemas tähenduses on järsk muutus halvemuse suunas. Majanduskriisi all tuleks seega mõista majandusolukorra järsku halvenemist. Praegune majandussituatsioon on kindlasti vaadeldav kriisi ehk järsu langusena.

Kinnisvarakriis levis Rootsis kõigisse majandussektoritesse

Rootsi kinnisvaraturul 1980. aastate lõpul valitsenud buum tipnes 1990. aastate alguses tõsise kriisiga, mis viis riigi raskeimasse majanduskriisi pärast Teist maailmasõda. Raskused kandusid kinnisvarasektorist esmalt pangandusse ning selle vahendusel kogu majandusse. Sisemajanduse kogutoodang (SKT) langes kolmel järjestikusel aastal kokku 6% ning tööpuudus tõusis 3 protsendilt 12 protsendini.

Rootsi kinnisvarakriis puhkes 1990. aasta sügisel, kui esimesed rahandusasutused teatasid oma makseraskustest. Kõiki suuremaid panku tabasid järk-järgult laenukahjumid. 1992. aastaks oli kinnisvara- ja finantskriis kasvanud üksikute pankade probleemidest süsteemikriisiks, mis eeldas riigi otsustavamat sekkumist.

Kriisist väljumine võttis mitu aastat. Uute korterite ja majade valmimise madalseis saabus alles 1995. aastal, ehkki paljude analüütikute hinnangul lõppes kriis juba kaks aastat varem.

Iirimaal kinnisvara mullistus hoiatustele vaatamata

Iirimaal ehitati 2000-2007 igal aastal ca 70 000 uut elamispinda, kuid suur osa neist on jäänud asustamata. Iirimaa juhtiv konsultatsiooniettevõte Davy hindas 2006. aasta aprilli seisuga asustamata elamispindade arvuks ca 230 000, millest ligikaudu pooled olid suvekodud. Juba aastal 2000 ennustas Rahvusvaheline Valuutafond, et Iirimaa kinnisvarahinnad ei tohiks palju tõusta, sest see oleks varasema teiste riikide praktika näitel vastuoluline ning ebaloogiline. Iirimaa Panga andmetel on näiteks keskmine eramu hind perioodil 1998-2007 kasvanud 2,8 korda.

2007. aasta alguses tabas Iirimaad esimene kvartaalne kinnisvarahindade langus alates 1994. aastast. Kõigepealt hakkasid langema linnaäärsete piirkondade hinnad, mis tulenes linnasiseste arenduste kiirest juurdekasvust, kasvavast intressimäärast ning probleemidest linnaväliste infrastruktuuridega. Praeguseks on hakanud langema ka ehitussektoris töötavate tööliste arv. Samas eksisteerib veel piisavalt maad, mille tsoneering lubab elamuarendust.

Iirimaal on tegemist olulise ületootmisega kinnisvarasektoris, mis hakkab tasakaalustuma järgnevatel aastatel oluliselt väheneva toodangu arvelt, märkis Eesti Ehitusettevõtjate Liit.

Esines ka palju kinnisvaraalaseid pettusi, kus kliendid näitasid laenu saamiseks oma sissetulekut tegelikust suuremana, mis annab alust arvata, et sellised inimesed võivad kriisi süvenedes jääda tõsistesse võlgadesse. Iirimaa majanduskuritegude uurimisorgani GBFI menetluses olevate juhtumite arv on oluliselt kasvanud.

Hinnalanguse taustal on hakatud kasutama kinnisvara hinna säilitamiseks ning sellest kiiremaks vabanemiseks kõikvõimalikke müügistrateegiaid, nagu teatud perioodi laenumaksete kustutamist müüjate kulul, erinevaid soodustusi kaubanduses jms.

Kinnisvarahindade kiire kasv tekitas iirlastes psühholoogilise heaolu efekti, mis põhjustas jätkuva hindade kasvu. Kinnisvaratehingutelt saadav kasv ergutas inimesi üha rohkem kinnisvarasse investeerima, seda ka väljaspool riiki. Iirlaste huviobjektiks on olnud nii uute ELi liikmesriikide kinnisvara, aga ka suurte ELi ja USA linnade kinnisvara.

Iirimaa majandus on IMD koostatavas maailma konkurentsivõimelisuse edetabelis kukkunud 2000. aasta kõrgpositsioonilt viiendalt kohalt mõne aastaga edetabeli teise kümnesse ennekõike äritegevuse kulude kasvu tõttu. Iirimaa riiklike andmete alusel töötab ehitussektoris hetkel 12,1% tööjõust, kuid võrreldes 2007. aastaga on näha juba 10%st langustrendi. Alates 1998. aastast on ehitussektoris töötavate tööliste arv kasvanud rohkem kui kaks korda, mistõttu võib täiendav langus olla üsna suur. Hinnanguliselt töötas näiteks 2006. aastal nn kinnisvarabuumi teenistuses kokku 20-30% elanikkonnast.

Mida võiks praegu Eestis teha?

Eesti valitsus peaks teiste riikide kogemusest õppima, leiab ehitusettevõtjate liit. Järgmiste aastate riigieelarve tulusid prognoosides peaks olema äärmiselt konservatiivne, kuna positiivse majanduskasvu taastumine võib võtta oodatust kauem ning sellest tingituna ei pruugi planeeritavad tulud riigieelarvesse laekuda.

Riigi poliitika peaks olema suunatud turu stabiliseerimisele ning vältima peaks inflatsiooni suurendavaid samme. Samas on oluline proovida säilitada riigihangete mahtu, sest riiklikud tellimused erinevates kriisisituatsioonides on ajaloo vältel leevendanud oluliselt negatiivseid mõjusid majandusele.

Samuti on mõistlik kaaluda, kas riik ei peaks püüdma eraldi seaduse abil panganduskriisides toimimist reguleerida. Oluline roll on Euroopa Liidu antava tagastamatu abi täiemahulisel ärakasutamisel. Saneerimisseadus võimaldab kriisiperioodil ajutiselt raskustesse sattunud konkurentsivõimeliste ärimudelitega ettevõtetel probleemsed ajad üle elada.

Majanduslangus eristab tavaliselt nii rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised ettevõtted kui ka segmenteerib kohalikul turul olevad pakkujad. Kuna eelnev loob eeldused töötajate liikumiseks konkurentsivõimelisematesse tegevusharudesse, ei saa see protsess toimuda päris iseeneslikult, ilma riigipoolse sekkumiseta, leiavad ettevõtjad.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
11. December 2008, 23:33
Otsi:

Ava täpsem otsing