Ivo Parbus - Ainest mitmeks teoseks

Parbus on Tallinna linnavõimu teenistuses olnud alates 2002. aastast, algul Mustamäe linnaosavalitsuses ja seejärel Kalev Kallo kutsel kesklinna linnaosavalitsuse avalike suhete juhina. Koos Kalloga naasis Parbus ka linnavalitsusse, nüüd juba abilinnapea nõunikuna, kelle vastutusvaldkonnaks on planeeringud ja munitsipaalpolitsei. Kui Kallo riigikokku valiti, jätkas Parbus abilinnapea Taavi Aasa nõunikuna. Kallot ja Parbust seob ka ühine tegutsemine poksiliidus, kus Kallo oli kuni selle aasta novembri keskpaigani president ja Parbus pressiesindaja.

Kallo kinnitusel tunneb ta Parbust tänu töösuhtele. "Parbus on tõeline professionaal ja alati täitnud oma ülesandeid äärmiselt korrektselt," räägib Kallo ning toob näiteks, millise kiirusega Parbus esmaspäevahommikusi juhtkonna nõupidamise protokolle vormistas.

"Tund-poolteist hiljem oli protokoll minu laual ning osakondadesse edasi saadetud. See võttis ametnikelt võimaluse põhjendada hiljem oma aeglast tegutsemist sellega, et nad said protokollitud ülesanded liiga hilja kätte."

Kallo sõnul oli ta teadlik, et Parbus kirjutab nõunikutöö kõrvalt raamatuid.

"Ta tegi seda õhtuti ja öösiti ning intervjueerimas käis oma raamatukangelasi nädalavahetustel," lausub Kallo ning lisab, et Parbuse hobi ei seganud kunagi tema põhitööd.

Tallinna abilinnapea Taavi Aas tundis oma sõnul siiralt head meelt, kui Parbus oli nõus jätkama nõunikuna. "Mina sain Kalev Kallo lahkumisel uued valdkonnad ja Ivo Parbusel olid kogemused olemas," ütleb Aas. Ta iseloomustab Parbust kui südamlikku inimest. "Ta kirjutab ju lasteraamatuid," põhjendab Aas ja lisab, et päev enne Parbuse vahistamist ehk eelmise nädala kolmapäeval kinkis Parbus talle oma trükisooja muinasjuturaamatu "Draakon Rudolf".

Kui selle raamatu on välja andnud kirjastus Hotger, siis kõik ülejäänud Parbuse raamatud on ilmutanud OÜ Revelex Kirjastus.

"Väga kurb, et kirjastuse töö on häiritud," ütleb Revelex Kirjastuse omanik ja juhataja Richard Sikk. "Ootan väga, et Ivo tuleks raamatute juurde ruttu tagasi, sest töö ootab ja tööd on palju." Siku kinnitusel moodustavad nad Parbusega kirjastuse põhimeeskonna. Lisaks oma kirjutatud teostele on Parbus toimetanud kõik muud kirjastuse raamatud. Mõnda raamatut on keeleliselt toimetanud Parbuse tütar Katrin, kes eelmisel aastal lõpetas Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna.

"Olen alati imestanud Ivo töövõimet, entusiasmi ja produktiivsust," lausub Sikk ja vastab palvele nimetada menukeid: "Raamat Alar Sikust haarati lennult, mõlemad Kaie Kõrbi raamatud läksid kui soe sai ja ka Tauno Kangro vastu on suur huvi olnud."

See, et Parbus raamatuid kirjutab, ei pane tema kunagisi klassikaaslasi sugugi imestama. "Pigem paneb imestama see, et ta poliitikasse ronis," ütleb klassivend, Hiiumaa puidukaubandusfirma OÜ HM Puidukaubandus autojuht Riho Merimaa. "Ivol oli tõsine kirjandushuvi juba kooliajal, samuti lõi ta aktiivselt kaasa meie kooli muusikaliteatris Pöialpoiss. Näiteks oli ta üks peaosaline õpilasmalevateemalises rockooperis."

Parbuse kooliaegne sõber, paralleelklassivend Hillar Parkja räägib, kuidas ta aastaid pärast kooli trehvas kokku Ivoga, kes parasjagu tegutseses muu hulgas ka ilmaliku matjana Tallinnas, ning pakkus talle tegevjuhikohta oma reklaamifirmas R-Agentuur. "Ivo kui aktiivne inimene korraldas Eesti linnades suuri üritusi nagu näiteks suvelaatasid "Eelista eestimaist"," räägib Parkja ja lisab, et kaks aastat hiljem läksid nende teed lahku, sest Parbus suundus ASi Rahva Hääl direktoriks.

Ajalehe Rahva Hääl mitmed tollased töötajad suudavad Parbusest meenutada peamiselt vaid seda, et alati sõbralik ja heatujuline mees armastas kanda laiaservalist kaabut. Neid kaabusid oli tal kohe mitu tükki. Hästi riietuda on Parbusele meeldinud alati. Ja ilmselt ka suhteliselt laia elu elada, sest just see võis olla üheks põhjuseks, miks kapo teda aasta alguses jälgima hakkas.

Ivo Parbusel pole see esimene kord plate peal istuda - kuraditosin aastat tagasi vahistati ta Haapsalus ja pandi mõneks päevaks trellide taha seoses firma Duo fiktiivse aktsiamüügitehingu uurimisega.

Tookord jäid Parbus ja tema äripartner Toomas Niinemäe ametialastes kuritegudes süüdi ning riigikohus karistas mehi 2000. aasta veebruaris 4500-kroonise trahviga.

Eelmise nädala neljapäeval peeti Parbus oma töökabinetis otse teolt ja koos asitõenditega kinni ning talle esitati kahtlustus korduvas pistise võtmises detailplaneeringu käigus tekkivate probleemide lahendamise eest.

Kaks päeva hiljem andis Harju kohus loa võtta Parbus vahi alla kuni pooleks aastaks.

Parbusega ühel ajal peeti kinni Kristiine linnaosa vanema asetäitja, detailplaneeringutega tegelev Aleksander Raide ja ärimees, endine Tallinna kesklinna vanema asetäitja Toivo Susi.

Need kaks meest lasti reedel pärast ülekuulamist vabaks.

Tallinna linnakantselei peatas reedel Parbuse ja Aleksander Raide teenistussuhte.

Parbuse kaitsja, Advokaadibüroo Aivar Pilv vandeadvokaadi Raul Otsa kinnitusel tunneb tema kaitsealune end tasapisi üha paremini.

"Eriti pärast seda, kui ma täna hommikul sain talle edasi anda paki vahetusriiete ja pesemisvahenditega," räägib Otsa kolmapäeva pärastlõunal.

"Ivo Parbus pidi kuus päeva sellises ebahumaanses olukorras viibima, sest politsei jättis mingil põhjusel paki vajalike esemetega Parbusele toimetamata," kirjeldas Otsa vahistamisjärgset aega.

Otsa sõnul pole arestimajas viibiv Parbus millegi muu üle kurtnud.

Otsa lisab, et neil päevil annab ta sisse Parbuse vahi alt vabastamise taotluse.

Kui Ivo Parbus tuli minu juurde sooviga kirjutada minust raamat, siis mina - oma olemuselt laisk inimene - ütlesin talle, et kui ta viitsib mulle rohkem peale käia, siis äkki annangi talle intervjuu. Parbus viitsis mulle peale käia ja sestap kohtusime mitmeks intervjuuks nii minu maamajas kui ka ateljees. Enne ega pärast intervjuusid pole ma Parbusega kokku puutunud.

Mõte minust kirjutada oli minu jaoks omamoodi huvitav. Kuigi raamatu autor pole kõige säravam kriit karbis, saab lugeja minust üht-teist rohkem kindlasti teada.

Mul polnud vajadust Parbust mingil moel raamatu eest tänada, näiteks kinkida talle oma taies. Ma pigem näitasin üles armulikkust, et võtsin ta üldse jutule. Tegelikult lasen ma endaga väga harva isikuintervjuud teha.

Idee kirjutada minust raamat pärineb Ivo Parbuselt. Endast rääkimine andis mulle hea kogemuse ja raamat on aidanud mulle endalegi mitmed asjad lahti seletada. Olen lugenud nii mitmeidki Ivo raamatuid. Need on inimsõbralikud. Ivo ei tekita siia maailma kurjust juurde.

Olime keskkooli ajal Ivoga aktiivsed õpilasmalevlased ajal, mil EÕMi komissar oli Edgar Savisaar. Mina kui EÕMi õpilasstaabi juht kaasasin mitmete ürituste organiseerimisse ka Ivo, näiteks korraldasime koos Savisaarega õpilasmaleva lauluvõistlusi. Ivoga olime mitu suve ühes Saaremaa rühmas. Korra võitis meie rühm suisa vabariikliku kokkutuleku ära. Muide, meie rühmalaulu sõnade autor oli Ivo.

Ma pole üldse üllatunud, et Ivo Parbus kirjutab raamatuid, sest kultuurihuvi avaldus tal juba keskkoolis. Ta kirjutas sisukaid kirjandeid ja isegi luuletusi. Ta oli kooliajal suurepärane deklamaator. Tal on loomupäraselt selline sügav, madalapoolne bariton, mis mõjub kuulajale sisendavalt.

Ivo Parbus pole oma kooli unustanud. Nii näiteks võttis ta umbes kümme aastat tagasi hea meelega vastu palve juhtida koos ühe tollase õpilasega kooli aastapäeva pidulikku aktust.