Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Rahaseadused hakkavad edaspidi ühe päevaga tulema
Rahandusminister Ivari Padari sõnul ei lihtsusta valitsuse heakskiidu pälvinud seaduseelnõu Eesti krooni devalveerimist. "Täiesti selgelt ja ühemõtteliselt - ei," vastas ta sellekohasele küsimusele.
Padar lisas, et Eestis pole finantssektoris ilmnenud likviidsus- ja makseraskusi. "Eestis tegutsevad pangad on jätkuvalt hästi kapitaliseeritud, aga vajadusel peab paindlikkus ja operatiivne võimekus kindlasti olema," rääkis ta.
Riigikogu liikme Taavi Veskimägi sõnul on eelnõu põhiküsimus see, kas oleme valmis toetustesse ja garantiiskeemidesse ka tegelikult raha panema - seni on kriisi meie eest aidanud lahendada Põhjamaad. "Kas oleme valmis panustama solidaarselt? Tundub hetkel veel, et valitsuse poolt ühtne poliitika puudub," lisas ta.
Eelnõu on tema ütlusel märgina positiivne näitamaks, et hingame samas rütmis globaalsete trendidega. "Eks veidi peegeldubki eelnõu mõnes regulatsioonis see surve leida ettepanekuid ettepanekute endi pärast. Mitte olla teistest kehvem," lisas endine rahandusminister Veskimägi.
Rahandusministeeriumi finantsturgude osakonna juhataja Thomas Auväärti sõnul leppis valitsus selle eelnõu ja tuleva aasta alguses planeeritava eelnõu osas kokku oktoobri lõpus. "Kabinetis anti ülevaade finantsstabiilsusest Eestis ning muudatusvajadustest, et paindlikumalt oludele reageerida," kinnitas ta.
Eelnõu kohaselt täiendatakse riigikogu töö- ja kodukorra seadust selliselt, et riigikogul tekib võimalus langetada finantskriisi ärahoidmiseks või maandamiseks teatud kindlaksmääratud aspektides otsus ühe lugemisega. Teise muudatusena kaasajastatakse eelnõuga riigieelarve baasseadust, et täpsustada stabiliseerimisreservi vahendite kasutamise, riigipoolsete laenude ja garantiide andmise sihtotstarvet ja tingimusi finantskriisi olukorras.