Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

FOTOD: jääaja muuseumis

12. detsember 2008, 23:30

Nime järgi tundub, et jääaja muuseum võiks
asuda kaugel põhjas – Siberi igikeltsasel pinnal, Gröönimaa liustikel või Alaska
lumetormide keskel, ent jääaja muuseumi leiab Eestist.

Tõenäoliselt kasutas nimetust jääaja muuseum mitte kaugel Rakverest, Pandivere kõrgustikul paiknevate Neeruti mägede ja kaitseala kohta esmakordselt geoloog Endel Rähni. Väljend on igati õigustatud – Neeruti kaitsealal laiuvad oosid on üks säravamaid, ligi 13 000 aasta tagusest jääajast pärinevaid pinnavorme Eestis.


Lisaks geoloogidele pakub Neeruti arvukalt ajaveetmisvõimalusi ka matkajaile. Neeruti Eesjärve lähistel Kuresöödil on enamiku sealsete matkaradade algpunkt, samas võib rahumeeli ka niisama piki oose kulgevaid teid liigelda ning nautida hingematvaid vaateid.

Kõrgeimate ooside harjal seistes ning mõlemal pool teed haigutavatesse kuristikesse kiigates tulevad seljale külmavärinad – sellisest nõlvast laskumine või suisa allaveeremine ei tekita just meeldivaid emotsioone. Õnneks siuglevad iga paari kilomeetri tagant alla ka laugemad rajad ja teed, mida mööda pääseb oosiharjalt harjale või sügavates orgudes siravate järvesilmade juurde.

Kuresöödilt kulgeb läbi ka pikim matkarada, mis viib matkaja otsaga Pariisi. Jah, Pariisi. Kuid siiski mitte Prantsusmaale, vaid hoopis Pariisi nimelisse asulasse Neerutis. Raja kogupikkus on ligi 14 km, ent vastavalt soovidele ja vastupidavusele võib varemgi tagasi pöörduda või mõne lühema ringi ette võtta.

Paljud jääaja muuseumi mäed, orud ja järved on oma nime saanud inspireerituna Kalevipoja seiklustest Pandiveres. Nõnda olevat Sadulmägi tekkinud tema hobuse sadulast, mille vägilane heitis sinna, kus praegu asub mägi. Samal mäel paiknes muinasajal ka eestlaste linnus, mis kattis koos eeslinnustega mitme oosi harjasid.

Sügavad mägedevahelised orud ja karstialad tekkinud omakorda Kalevipoja künnitöö tulemusena – alates kaugelt Vooremaalt, lõppevad need Neerutis, kus kündmine katki jäi.

Nimelt sai Neeruti kant Kalevipoja hobuse viimseks peatuspaigaks – metsikud põrgukoerad kiskunud samas puhkava ratsu puruks, hobuse neerudest tekitatud aukudesse kogunes aga vesi ning tekkisid ooside vahelised järvekesed.

Mitmed teised kohanimed pakuvad veelgi rohkem mõtlemisainet ja ainest rahvalugudeks – muude hulgas Ristamägi, Nuuskaugumägi, Ämmamägi, Ussimägi, Mustakatkumägi jms. Taolistest ja veelgi põnevama nimega paikadest viib Neeruti matkaradagi mööda või üle.

Sadulmäe jalamil paiknevate Ees- ja Tagajärve kallastel asuvad piknikuplatsid sobivad nii lihtsalt peatumiseks ja jalgade puhkamiseks, aga ka pikemaks ajaks laagrisse jäämiseks. Eesjärve kaldal istuv Kalevipoja kuju hoiab samal ajal pilku peal laagrilistel, et keegi liiga ülemeelikuks ei muutuks või miskit kurja korda ei saadaks.

Ka Tornimäelt edasi lõunasse liikudes jääb teele laagriplats koos korraliku varjualusega – sinna saavad end sättida need, kel plaanis pikemalt jääaja muuseumi peatuma jääda.

Omaette huvitavad on mägede nõlvadel kasvavad puud. Kas siis lõõtsuvate tuulte, maapinna liikumise või hoopistükkis müstiliste jõudude mõjul on puutüved väändunud ja kaardunud kõikvõimalikes suundades. Nõnda on tekkinud kummalised, kohati hämaruses silme ette sattudes hirmutavadki kujundid.

Mõnele aga meenutavad sellisel viisil kõverdunud puud hoopis kirjatähti või noote, insenerisilmale ilmselt keerulisi skeeme.

Viimaks Pariisi jõudes leiab rändur end suusaradade algusest. Puhkeküla juurest algavad rajad ei jää kuidagi alla Kagu-Eesti mägimaastikele – Pariisi mägedest leiab laia valiku eri pikkuse ja raskusastmega radasid, kus nii tõuse kui laskumisi, aga ka pikki avamaasirgeid. Ent lumevaesel ajalgi on rajad põnevad läbi jalutamiseks. Ettevaatlik tasuks olla vaid pikemate radade puhul, kuna seal rajamärgistus kehvavõitu ning pika jalutuskäigu tulemusel võib plaanitud sihtpunktist sattuda kilomeetrite kaugusele.

Kui aega ja tahtmist, siis jääb jääaja muuseumi ümbrusesse teisigi põnevaid ja vaatamist väärt paiku. Nii püüab 19. sajandi teises pooles valminud Neeruti mõis oma kauni arhitektuuriga pilke juba kaugelt. Kahjuks on hoone uute omanike käes rääma jäänud ning sealsed eramaale viitavad sildidki ümber lükatud või minema tassitud.

Neerutist mõni kilomeeter lõunas Ristimetsa külas sündis kirjanik Friedrich Reinhold Kreutzwald, kelle sünnikohas seisab uhke mälestussammas. Arvatakse ka, et just sealtsamast võis Kreutzwaldi suguvõsa oma nimegi saada – tähendab saksakeelne sõna Kreutzwald otsetõlkes Ristimetsa.

Neeruti jääaja muuseum on paigaks, kus igal aastaajal huvitav ringi rännata. Ent lühikeste talvepäevade lõpul oosiharjadel päikeseloojangu nautimine ning seejärel järvede ääres piknikuplatsidel talvegrilli küpsetamine ja hõõgveini rüüpamine – selliseid võimalusi enamik teisi muuseume ei paku.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
12. December 2008, 23:36
Otsi:

Ava täpsem otsing