Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti Raudtee peletab hinnatõusuga kliente
Raudtee konkurentsivõime halveneb veelgi, kommenteeris ta kaubaveohindade tõusu. "Teisalt tuleb ka Eesti Raudteest aru saada, nende kogustega, mis nad praegu veavad, ei mängi muud moodi välja. Nokk kinni, saba lahti," lisas Hasselbach.
Eesti Raudtee teatel jääb hinnatõus vahemikku 15-40%, ent eriti ohtlike kaupade veo hind kasvab koguni 50 protsenti. "Tariifid tõusevad sõltuvalt veose liigist ja lepingpartneritega peame hinna osas eraldi läbirääkimisi," selgitas Eesti Raudtee avalike suhete juht Urmas Glase.
Hinnatõusu põhjuseks on peamiselt suurenenud infrastruktuuri kasutustasud ning hindade vastavusse viimine tegelike kuludega. Ka tõi Glase välja kütuse ja metalli hinnakasvu. "Kütuse hind on küll viimasel ajal langenud, kuid sellest ei saa teha pikaajalisi järeldusi," ütles ta.
Hinnatõusu põhjendades viitas Glase ka sellele, et Äripäeva ekspedeerijate TOPis on kõrgetel kohtadel heade kasumitega mitmed transpordifirmad. See näitab tema sõnul, et Eesti Raudtee tariifid on ettevõtetele taskukohased ja pigem ei soovita loobuda oma kasumist.
Lätlaste eeskujul veotariife muutmata jätta Eesti Raudtee tema kinnitusel ei saa. Pikemas perspektiivis ei mõju kahjum firmale hästi, selgitas Glase. Läti raudtee võimsus on tema ütlusel ammendunud, samas Eesti Raudtee saaks rohkem ronge läbi lasta küll.
Eesti Raudtee veomahud on 2007. aasta aprillist alates langenud poole võrra.
Transiidi assotsiatsiooni juhi Ago Tiimani sõnul puudub Eesti Raudtee hinnal nii stabiilsus kui ka konkurentsivõime. Kaubasaatjad vaatavad tema ütlusel eelkõige veo hinda ja siis selle stabiilsust.
"Ei veeta ju ühte kaupa üks kord, vaid mitmeid kaupu ja mitu korda, vaja on luua transiidikoridorid. Kaubasaatjad tahavad pikaajalisi, 10-15aastaseid lepinguid," kinnitas ta.
Tiimani sõnul võiks Eesti Raudtee hinnatõusu pehmendada, näiteks lubada, et hind muutub stabiilseks. Tiiman väljendas veendumust, et kaubavedajad hakkavad raudteele alternatiive otsima. Tiiman ütles, et ta ei saa aru, mida Eesti Raudtee hinnatõusuga soovib. "On see ellujäämiseks või arendamiseks? Kuid arengust ei ole ammugi enam juttu," lisas ta.
Olukorra parandamiseks ei saa Hasselbachi sõnul Eesti Raudtee ise midagi suur teha.
"Venemaa suunalt on täielik blokaad peal," ütles ta. Ta lisas, et valitsuse ülesanne on Venemaaga suhted siluda. Ka kaubaveod Hiinast on Hasselbachi kinnitusel kahtluse all, kuna seegi eeldab koostööd Venemaaga.
Näiteks pole tema kinnitusel naftaterminali Milstrand tulnud pooleteise aasta jooksul tonnigi kaupa. Varem oli terminali aastakäive 1,5-2 miljonit tonni.