Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

ELi kliimalepe Eestile kardetust soodsam

15. detsember 2008, 07:17

Euroopa Liidu kliima- ja energiakokkulepe
sündis läinud nädalal Brüsselis suurte järeleandmiste hinnaga Ida-Euroopale ja
suurtööstusele.

Eestile tähendab kompromiss põlevkivielektri laugemat hinnatõusu ning kaheksa aasta peale 5 miljardit krooni lisaraha investeeringuteks.

Järeleandmistest hoolimata on kokkulepe ajalooline, ütles ELi eesistumist lõpetava Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy. Kusagil maailmas ei ole nii suur hulk riike seadnud siduvat eesmärki vähendada aastaks 2020 kliima soojenemist põhjustavaid heitmeid 1990. a tasemega võrreldes 20% ning suurendada taastuvenergia osakaalu 20%-le.

Eesti sai oma peamise tahtmise - klausli reedel lõppenud Euroopa Ülemkogu lõppdokumenti, mis kohustab Euroopa Komisjoni lahendama importelektri probleemi kolmandatest riikidest, mis pole heitmekaubandusse kaasatud.

"Kui kolmandate riikide importelektri probleem oleks ühemõtteliselt lahendatud, võiks Eesti kogu heitmekvoodi oksjonil müüa. Siis ei oleks ka mingeid turumoonutusi ega pretensioone meie naabritel Lätil ja Soomel," ütles peaminister Andrus Ansip.

Seniks saab Eesti end dumpinguhinnaga Venemaa elektri eest kaitsta tasuta heitmekvoodiga, mida Brüsselis sündinud kompromiss lubab elektritootjatele tasuta jagada ka pärast 2013. aastat. Euroopa Komisjoni esialgse kava järgi pidi tasuta kvoodi jagamine siis lõppema, tuues Eestis põlevkivielektri järsu kallinemise.

Eelkõige söeenergiast sõltuva Poola jaoks välja kaubeldud erandi järgi võivad Ida-Euroopa elektritootjad 2013. a järel jätkuvalt 70% kvoodist tasuta saada. Aastaks 2020 kahaneb tasuta kvoodi osa nulli.

"Elektri hinda saab nüüd vähemalt esimestel aastatel vähem tõsta," kommenteeris otsuse mõju majandusministeeriumi energeetika asekantsler Einari Kisel. Hinnatõusust see päriselt ei päästa, sest aastast 2013 avab Eesti elektrituru konkurentsile.

Eestile soodne oli ka riigile eraldatud heitmekvoodi suurenemine, kuna arvesse võeti heitmekoguste järsk vähenemine 90. aastatel. Samuti muutus arvestuste baasaasta - pehme talvega 2005. aasta asemel võib heitmekoguste arvestamisel aluseks võtta 2005-2007 keskmise.

"Riiki tulev kvoot on meie huvi - mida rohkem, seda parem," ütles Ansip. "Et seda saaks tasuta ära anda, seda pole me prioriteediks pidanud," lisas ta.

Kvoot on raha - oksjonituludest võib Eesti riik aastas saada 6-12 miljardit krooni, sõltuvalt kvoodi hinnast. Kiseli sõnul võib 1,5-2 miljardit krooni sellest suunata energiasektori investeeringute toetamiseks. Ka peaminister Andrus Ansip avaldas lootust, et raha kulutatakse sihipäraselt elektrienergia tootmise keskkonnasõbralikumaks muutmiseks ning sektori moderniseerimiseks.

Loe lisa tänasest Äripäevast.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
17. December 2008, 13:53
Otsi:

Ava täpsem otsing