Petuskeem lajatas finantsmaailmale järjekordse hoobi

Silvia Viidik 17. detsember 2008, 00:00

Fondijuht Bernard L. Madoff tunnistas eelmise nädala keskel oma ettevõtte juhtivatel kohtadel töötavatele poegadele, et kogu tema juhitud üksus on üks suur pettus ja tal on investoritelt korjatud rahast järgi vaid 300 miljonit dollarit. Madoff tunnistas, et ta 20 aastat kestnud äri oli põhimõtteliselt suuremastaapne Ponzi skeem ning tegelikke lubatud tehinguid pole kunagi toimunud.

Ponzi skeemi idee on aina enamate investorite kaasamine enda ärisse, kus lubatud tehingute asemel käib raha muid radu. Et skeem jätkusuutlik oleks, tuleb varasematele investoritele ka mingeid tasusid maksta ning see raha tuleb uute investorite sissemaksetest.

Nii toimis ka Madoff. Tal oli erakordselt andekas väga rikaste investorite kaasamise tehnika. Ise ta kellelegi midagi peale ei sundinud. Lisaks mitteametlikele värbajatele töötas väga hästi "ringi pääsemise" eksklusiivseks muutmine.

Madoff maksis investoritele igal aastal 8-12 protsenti investeeringust vaatamata sellele, mida tegi aktsiaturg või üldine majandus. Ja järjepideva ühtlase tootluse saavutamine on fondi juhtimisel üks keerulisemaid ülesandeid.

Kahekümne aasta jooksul oli Bernard L. Madoff Investment Securitiesi tegevuses palju vasturääkivat, mistõttu otsustasid mitmed kartlikud fondijuhid ettevõttest eemale hoida.

Oma sõnade kohaselt tegi Madoffi ettevõte suhteliselt lihtsaid optsioonitehinguid, mis hõlmasid samaaegseid tehinguid aktsiate ja optsioonidega, nii et viimased kaitseksid esimeste positsioone (optsioon on võimalus aktsiaid osta või müüa, kui turud peaksid ebasoodsas suunas liikuma). Wall Street Journali andmetel ei sobi ettevõtte esitatud aruanded tegelike turukäivetega - reaalselt toimunud tehingud oleks päevakäivetes selgelt esile tõusnud, olles mastaapidelt piisavalt suured.

Lisaks suutis Madoff teenida suurt tootlust ka langevatel turgudel, mis selle strateegiaga enamikul juhtudel ei toimi. Samuti ei klappinud Madoffi strateegia investeerimisperiood ülejäänud samal viisil raha teenivate fondijuhtide omaga.

Rahast ilma jäänud erainvestorid ja institutsioonid, kelle hulka kuulusid ka paljud heategevuslikud fondid, ilmselt veel tänavale kolima ei pea, sest leevendust on oodata kahest allikast.

Väärtpaberiinvestorite kaitsmise ettevõte SIPC pakub raha kaotanud kliendi kohta kindlustust 500 000 dollari ulatuses ning arvestades tema hallatava raha hulka, suudaks ta rahuldada 3000 kliendi nõude. Lisaks lubab USA maksuseadus saada tagasi suuri summasid kaotatud rahast, kui sellega on kaasnenud vargus.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:52
Otsi:

Ava täpsem otsing