Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tanklate kütusest 14% ebakvaliteetne

"Eesti Vabariigis on kõik momentaanselt solkkütus," vastas telefonis ärritatult Alexela Oili tegevjuht Ain Kuusik, kelle ettevõttel on viimase kolme aasta jooksul võetud proovidest üle 11 protsendi olnud negatiivsed.

E-kirja vahendusel teatas Alexela Oili juht hiljem põhjuseks, et Alexela tanklaid on lihtsalt kõige rohkem kontrollitud, kusjuures seetõttu olevat ettevõtte arvel ka kõige rohkem positiivse tulemusega proove.

Eesti kütuseturu hiidudest on viimasel kolmel aastal kõige enam kontrollitud hoopis Olerexi tanklaid, ent negatiivseid tulemusi on neil Alexelast siiski ligikaudu kolm protsenti vähem.

Samal perioodil on Statoili tanklate proovidest olnud negatiivsed 4,9 protsenti, Lukoilil 5,4 protsenti ja Olerexil 8,5 protsenti.

Kõige puhtamana suutis hoida oma mainet Neste, kellel kolme aasta kohta leiti ebakvaliteetset kütust üksnes 3,8 protsendil proovidest.

Kütusefirmade hinnangul on tegu vaid väikeste möödapanekutega.

"Kütuse kvaliteet Eestis on järjekindlalt paranenud ja suur osa tuvastatud kõrvalekaldeid ei kujuta endast ohtu ei keskkonnale ega automootoritele," selgitas Olerexi turundusjuht ja üks omanikest Antti Moppel.

Selline suhtumine kontrollijatele ei meeldi.

"See on mõttetu vabandus. Kütus peab vastama normile ja punkt," sõnas Eesti Keskkonnauuringute keskuse kütusekvaliteedi osakonna juhataja Priit Alumaa, kelle sõnul võib normist väljas mootorikütus auto tervisele korraliku löögi anda.

Näiteks mõjutab paigast ära oktaaniarv otseselt auto ökonoomsust ja töövõimet.

Madala määrdevõimega diislikütuse tõttu kiiluvad aga kõrgsurvepumbad kinni ja lähevad nässu.

Pidevate möödapanekute ilmnemise taga näeb Alumaa trahvide väiksust.

"Toll küll trahvib neid, aga ju siis ei ole trahvid piisavad," arvas ta.

Nõutud normidest kõrvalekaldumine võib olla tingitud nii kütusemahutisse tunginud veest kui ka mootorikütust vedava tsisternauto halvasti puhastatud torustikust.

Kokkuhoid kvaliteedilt võib aga tähendada suurt raha. "Kütuse puhul kehtib sama reegel nagu muude kaupadegi puhul. Kvaliteedi pealt on kahjuks võimalik kokku hoida või isegi teenida," ütles maksu- ja tolliameti tollikorralduse osakonna juhataja asetäitja Annika Mägipõld.

Kütusefirmad ise välistavad kvaliteedilt teenimise võimaluse.

"Kui keegi tahab riskida seaduserikkumisega, siis võib ju kokku hoida, aga risk klientide usaldus kaotada on palju kallim asi," sõnas Neste Eesti ASi peadirektor Indrek Kaju.

Samal seisukohal on ka Statoili kontseptsioonijuht Kai Realo, kelle hinnangul võivad kvaliteedilt teenida vaid need ketid, kes plaanivadki vaid lühiajaliselt turule tulla.

Alates 2005. aasta detsembrist kuni selle aasta detsembri alguseni on kõikide Eesti tanklate peale võetud 1439 kütuseproovi, millest 14,2 protsenti olid negatiivsed.

Selles numbris sisalduvad nii keskkonnaministeeriumi korraldatava riikliku kütuseseire tehtud proovid kui ka maksu- ja tolliameti omad.

Mootorikütuste kvaliteedinäitajate süsteem on kompleksne ja kvaliteedinäitajad on omavahel seotud.

Mis tahes ühe näitaja kõrvalekalle normist võib mootori töös avalduda mitut liiki probleemidena. Tänapäeva uued mootorid on väga tundlikud ebakvaliteetsete mootorikütuste suhtes. Kompetentsus võiks selles osas nii müüjatel kui ka ostjatel oluliselt parem olla.

Tean juhtumit, kus näiteks väävlisisaldus on diislikütuses olnud 29 korda lubatust suurem.

Viktor Grigorjev, keskkonnaministeeriumi välisõhu ja kiirgusohutuse büroo juhataja

Kehva kvaliteediga mootorikütus põhjustab autodel mootoririkkeid, nõuab sagedasemat autohooldust ja -remonti ning saastab keskkonda eriti väävliühendite ja lenduva orgaanikaga.

Priit Alumaa, Eesti Keskkonnauuringute Keskuse kütusekvaliteedi osakonna juhataja

Väävlisisaldus mõjutab auto toimimist. Liigne väävel võib põhjustada roostet ja riknemisi katalüsaatorisüsteemides. Kui oktaaniarv paigas ei ole, mõjutab see otseselt auto ökonoomsust ja töövõimet. Samuti madala määrdevõimega diislikütuse tõttu kiiluvad kõrgsurvepumbad kinni ja lähevad nässu.

Indrek Kaju, Neste Eesti ASi peadirektor

Normid muutuvad aastatega ja lähevad karmimaks. 1. jaanuarist ei tohi meil müüa diislikütust, mille väävlisisaldus on 50. Praegu on seda täiesti seadluslikult müüa. Kuid ega see siis ei tähenda, et jaanuarist alates see autodele kahjulikum oleks.