Mitmekülgne ettevõtja

Urve Vilk 18. detsember 2008, 00:00

Eri valdkondade nägemine annab teadmisi, mis võivad olla ootamatult kasulikud ka kusagil mujal, põhjendab Meerits tegevuse mitmekülgsust.

Kui oluliseks peate edu saavutamisel haridust?

Kindlasti on see oluline. Ajal kui olin ühel või teisel viisil seotud pankades laenude andmisega, nägin palju inimesi ja ettevõtmisi ning hakkasin mõtlema, mis on need tegurid, mille pärast üks inimene on edukas ja teine mitte.

Edukus ei ole haridusega üksüheses korrelatsioonis, aga seos hariduse ja edu vahel on üsnagi suur. Kui inimesel on olemas positiivsed alged, toob haridus need selgemalt välja.

Kui vaatan Eesti ettevõtjaid, tehakse tihti lihtsaid vigu, eksitakse asjade vastu, mida tudengid saavad teada juba teisel kursusel.

Mille üle tööalaselt enim uhkust tunnete, mis on suurim saavutus?

Tahaksin nimetada Audentest, kuigi selles mõttes pole seda saavutuseks õige nimetada, et Audentes pole veel valmis. On veel üht, teist ja kolmandat teha, aga see on kõige huvitavam asi praegu.

Hansapanga asutamist Te ei pea suurimaks saavutuseks?

Sellel oli võimas rahaline tagajärg ja see on asi, mida inimesed teavad. Ka meeskonnatöö mõttes oli see uhke. Aga nagu ma täna ja praegu asjadele vaatan, tundub, et Audentes on huvitavam. Hansapank on möödunud etapp, nüüd on see ajalugu.

Millised plaanid Teil Audentesega on?

Elada ja särada. Ülikooli poolt meil enam pole, see liitus Tehnikaülikooliga. Spordikoolil läheb hästi, nii et keskne tähelepanukoht on erakool. Arvan, et järgmisel suvel saame kõik ehitused valmis, koolimaja saab renoveeritud.

Mis Teid hariduses köidab?

Ütlesin, et haridus ja inimese edukus ei ole sajaprotsendilises korrelatsioonis, aga korrelatsioon on siiski üsna suur. On üllatav, kui palju Hansapanga seltskonnast on inimesi hariduse suunas liikunud. Rocca al Mare kool ja Tamjärv on peaaegu sünonüümid, mõned teisedki Hansapanga asutajaid on kooli toetamas. Ka Rain Lõhmus on Audentese omanike hulgas. Ja Urmas Sõõrumaa.

Need on inimesed, kes tunnetavad hariduse tähtsust. Kui tahta haridussüsteemi edendada, tuleb ikka ise käed külge panna.

Millest koosneb Teie tüüpiline tööpäev?

Koosneb kolmest komponendist: rääkimisest, lugemisest ja kirjutamisest. Komponendid on erinevatel päevadel erinevas vahekorras. Kõige tüütum tegevus on enamasti koosolekutel istumine. Mida suurem rahvakoosolek, seda väiksem on seal igaühe isiklik panus. Teisest küljest on koosolekud ja rääkimised täiesti vältimatud, elevandiluust tornis istumisega ei jõua kuhugi.

Kõige meeldivam tegevus on kirjutamine.

Miks Te pole pühendunud ühele tegevusvaldkonnale?

See ei ole teadlik valik, aga eelistan olla tõepoolest pigem entsüklopedist kui kitsa eriala spetsialist. Kui ma peaksin ennast vabandama, siis väidan, et paljude erinevate valdkondade nägemine annab uusi teadmisi ning ootamatult võib mõne teise valdkonna idee olla üllatavalt kasulik kusagil mujal.

Kas Te olete oma karjääri planeerinud?

Ei. Olen suures osas teinud asju, mis meeldivad, olen vooluga kaasa kulgenud ja kasutanud võimalusi, mida elu pakub.

Millistest omadustest on Teil töös enim kasu olnud?

Saan aru numbritest, see on mõnikord päris kasulik.

Mida soovitate alustavale ettevõtjale?

Alustav ettevõtja võiks tunda valdkonda ja võiks olla teinud selles valdkonnas ka n-ö lihtsat tööd. Peaks teadma ettevõtte missiooni ning mille poolest on tema toode või teenus hea.

Kui alustada ettevõtet ja mõelda, et sel aastal oleks vaja kasumit sada tuhat ja järgmisel aastal miljon, siis sellise mõtteviisiga eesmärgid pikas plaanis ei täitu.

Mida ja kui palju Te loete?

Ma loen ajalugu ja B-kategooria kirjandust suhteliselt palju. Ajalugu võib käsitleda ka kui juhtimiskirjandust. Kui veel sajand tagasi olid üldhariduses ladina ja kreeka keel üsnagi tähtsal kohal, siis see sisaldas ka antiikautorite lugemist. Nende teosed pakuvad üsnagi palju elulisi situatsioone, mis võivad olla inimesele käitumisjuhendiks. Ka juhtimistarkust võib sealt leida, kui seda otsida.

On kahju, et antiikkirjanduse osakaal on tänapäeval väga pisikeseks kahanenud. Tunnen kahetsust, et ka õpilased loevad vähe.

Ülemusena on Heldur hea, olulistel teemadel on ta alati nõus rääkima. Ta suudab eristada olulist ebaolulisest. Tal on suur töövõime ja keskmisest parem üldistusvõime, ta loob makroseoseid ega lase ennast ära petta väikestest kõikumistest. Olemuselt on Heldur pigem strateegiline, mitte operatiivne juht, talle meeldib mõelda ja teha suuri asju.

Inimesena on Heldur suhteliselt rahulik ja sõbralik, ta on alati väljas õigluse ja õiguse eest, tema sotsiaalne tundlikkus on suur. Ja Helduril on kodus suur raamatukogu.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:52
Otsi:

Ava täpsem otsing