Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Taganeda pole enam ?kuhugi

Tõnis Oja 18. detsember 2008, 00:00

Taganeda pole enam kuhugi, seljataga on Moskva, mäletavad keskealised ja vanemad inimesed Nõukogude propagandamasina üht kuulsamat lauset Teise maailmasõja kohta. Sama lause tuli mulle meelde teisipäeva õhtul, kui sai teatavaks USA Föderaalreservi otsus vähendada baasintressi vahemikku nullist kuni 0,25 protsendini.

Seda, et Ühendriikide keskpanga võimalused krediidikriisi leevendada muutuvad pea olematuks, kinnitab ka vastvalitud presidendi Barack Obama majandusmeeskonna neli tundi kestnud koosolek, mis toimus täpselt samal ajal, mil föderaalreserv intressikärpest teada andis.

"Traditsiooniline relvastus ehk intresside alandamine, mida oleme kasutanud majanduskriisiga võitlemiseks, on otsa saamas," lausus Obama teisipäeval antud pressikonverentsil. "Seetõttu on väga oluline, et valitsuse teised harud tulevad appi, mistõttu on majanduse abistamise plaan nii oluline," lisas ta.

See majanduse abistamise pakett, mida järgmise presidendi meeskond arutas, läheb järgneva kahe aasta jooksul Ühendriikide maksumaksjatele maksma 600 miljardit kuni üks triljon dollarit.

Kaks hiiglaslikku majanduse abistamise paketti (üks Föderaalreservi ning teine Valge Maja ja Kongressi poolt) panevad aluse võimsale, kuid riskantsele partnerlusele Barack Obama ning vabariiklasest keskpanga juhi Ben S. Bernanke vahel, kirjutas eilne ajaleht The New York Times.

Majanduslehe The Wall Street Journal juhtkiri läheb veel kaugemale, öeldes, et kui poleks teada, et Bernanke on analüütik ja keskpankur, siis võiks arvata, et tegemist on pokkerimängijaga.

Tõsi ta on, tegemist ei ole pelgalt baasintressi langetamisega ajaloo madalaimale tasemele. Lisaks intressilangetusele lubas keskpank "trükkida" nii palju raha kui vajalik, et külmunud finantsturud lahti sulatada. See tähendab ümberseletatult, et kuna kommertspangad ei ole suutelised ise laenama, hakkab Fed üha rohkem käituma kommertspangana.

New York Times kirjutab, et Fed ostab suurtes kogustes kokku eluasemelaenudega seotud võlakirju, pikaajalise tähtajaga riiklikke võlakirju, ettevõtete võlakirju ning isegi tarbijalaene.

Mõne analüütiku arvates peab USA rahandusministeerium järgmisel aastal emiteerima 2 triljoni väärtuses võlakirju, et finantseerida olemasolevat eelarvedefitsiiti ja majanduse abistamise pakette ning refinantseerida 600 miljardi väärtuses olemasolevaid võlakirju, mille lunastamistähtaeg hakkab lähenema.

USA aktsiaturud reageerisid Fedi intressikärpe uudisele korraliku hinnaralliga. Dow Jonesi tööstuskeskmine kerkis 4,2 protsenti, laiemapõhjaline S&P 500 indeks 5,1 protsenti ning selle finantssektor koguni 11,8 protsenti.

Suurem osa investoreid lootis, et keskpanga katsed suudavad lõpuks elavdada laenamist, mis on majanduse sügavast august väljatoomiseks hädavajalikud. Kuid veterankauplejad ning analüütikud hoiatavad, et tööpuudus kasvab ning tulemas on ka pankrotte, mistõttu näeme aktsiabörsil lähikuudel uusi põhju, kirjutas The Wall Street Journal.

"Praegu on kõik odav," kinnitas majanduslehele Chicagos asuva Harris Private Banki strateeg Jack Ablin. Aga ikkagi ei oota ta aktsiaturgude märkimisväärset tõusu enne järgmise aasta teist poolt, sest ta loodab, et selleks ajaks on majanduse abipaketid oma mõju juba avaldanud.

Aga seniks tasub silma peal hoida dollaril, mille kurss kukkus pärast baasintresside langetamist 11,10 kroonile ning eile õhtul koguni alla kümne krooni taseme. Neil, kellel on kavatsus USA aktsiaid osta, tasuks ehk osa rahast juba praegu dollaritesse konverteerida.

Ka eilne järelreaktsioon aktsiaturgudel oli negatiivne - Wall Street alustas enam kui protsendilise langusega.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:52
Otsi:

Ava täpsem otsing