Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Euroliidu rahandusministrid pidasid nõu, kuidas raskeil aegadel toime tulla

19. detsember 2008, 16:17

Pariisist ELi rahandusministrite
kohtumiselt naasnud rahandusminister Ivari Padari sõnul on oodata ELi riikide
finantspoliitilise lähenemiste ühtlustumist ja järelevalve suurenemist, mille
käigus pannakse kõikidele riikidele "haavatavuse diagnoos".

Kohtumisel oli rahandusministrite ees laual kolm teemat, mis kõik mahuvad Padari sõnul ühe katuse alla – kuidas rasketel aegadel toime tulla.

Esimese punktina oli arutlusel eelhoiatussüsteemi loomine tulevaste võimalike kriiside varaseks ennetamiseks ja globaalse finantsstabiilsuse seire. Padar ütles, et need teemad olid üleva ka G20 kohtumisel. G20 riikidele annab Euroopa Liit omalt poolt sisendid, millised võiksid olla Euroopa Liidu ühtsed lähenemised finantspoliitikas. „Siin nähakse seda, et Rahvusvahelise Valuutafondi keskne roll suureneks osas, mis puudutab globaalse järelevalve teostamist,“ ütles Padar.

Kõik valuutafondi liikmesriigid läbivad edaspidi finantssektori hindamisprogrammi raames finantssektori haavatuse analüüsi, kus on väga suur roll süsteemselt oluliselt riikidel ehk siis G20 riikidel. „Hinnatakse nii makroriske, kui ka ülekandemehhanisme rahvusvahelisele tasemele ja reaalmajandusse ning proovitakse olla tänase kriisi valguses ennatlikumad ja arukamad,“ resümeeris Padar kohtumisel otsustatut.

Padari sõnul pole Eesti positsioonis kahtlustki - IMFi tugevnemist tuleb toetada, samuti tuleb selles kontekstis toetada riiklike järelevalvetasemete ühtlustamist, et finantssektori hindamise programmid oleksid adekvaatsed ühtmoodi kõigi ELi riikide puhul.

Teise teemana võeti luubi alla IMFi laenuressursside maht, mis kriisi tingimustes suurendamist vajab.
„On selge, et huvi IMFi ressursside kasutamise vastu kasvab. On riike, kes on saanud juba märkimisväärselt suurt tuge. Ungari ja Ukraina sai 16 miljardit dollarit, Pakistan 7,6, Island 2,1, ning nähakse, et järgmisel aastal võib see vajadus veelgi tõusta,“ nentis Padar.
Ühe olulise küsimusena võeti üles IMFi kvootide tõstmine, mis on pikem protsess ja võib hinnanguliselt võtta 3–5 aastat, kuni erinevate riikide parlamendid selle läbi jõuavad vaadata.

Lisaks pikemaajalistele teemadele on püsti ka muid küsimusi, mille kiirkorras ära otsustamine on Padari sõnul hädavajalik.
Nendeks on näiteks kahepoolsed rahastamislepped IMFi ja teiste riikide vahel. „Saudi-Araabia on varem pakkunud võimalikku laenu, nüüd käivad läbirääkimised ka Jaapaniga. Need ongi praegu just need kiired ja vajalikud lisaressursi võimalused,“ rääkis Padar ja lisas, et Eesti toetab ilmselgelt iga kokkulepitud tegevust, mis IMFi ressursid tagab, kuna on ülioluline, et läbi IMFi oleks võimalik kriisisituatsiooni reguleerida.

Kolmanda punktina arutasid rahandusministrid koosööst keelduvate jurisdiktsioonide küsimust. „Need on sellised riigid ja territooriumid, kellel on vähene võimekus ja soov teha koostööd rahapesu, terrorismi rahastamise ja maksudest kõrvale hoidmise vastu võitlemisel, nn maksuparadiisid,“ selgitas Padar. ELi riikidel on olemas kindel soov ja tahtmine nende riikide ja territooriumidega paremat koostööd teha ning leida võimalusi, kuidas vastastikku infot jagada ning pilti globaalses finantssektoris läbipaistvamaks teha.

Ühtegi konkreetset riiki Padari sõnul nimepidi küll välja ei hüütud ega kellelegi otseselt ka ei viidatud, küll aga teadsid kõik kohtumisel viibijad, millistest riikidest jutt käib. Eristada saab neid riike Padari sõnul kasvõi sellegi järgi, kui vaadata, kes kui palju on panustanud rahapesuga võitlemisse ja terrorismi rahastamise tõkestamisse. „See teema on rahvusvaheliselt väga tõsiselt üleval. On riike, kes on sellele panustanud, ja on riike, kes on kõrvale hoidnud. Selge see, et need riigid on maailmas kõik teada,“ nentis Padar lisades, et eks Eestiski oli 90ndatel käibel üpriski tugev offshore'i kultus.

Minister ütles, et kogu kohtumise kohal lehvis tuntav ettevaatlikkuse õhkkond ning vestluste käigus kerkis üles ka nende riikide temaatika, kes on juba IMFilt abi palunud. Rohkem juttu jagus Ungari ja Läti ümber, rõhk sellel, mis põhjustel riigid selliste probleemideni jõudsid ning mida teistel sellest õppida oleks.

Eesti poole seekord näppu ei viibutatud, kuid Padari sõnul olid kõik rahandusministrid üksmeelel selles, et järgmisel aastal võib olukord veelgi pingestuda ning probleemide ette võivad sattuda ka need riigid, kel seni käesoleva kriisi kontekstis käsi suhteliselt hästi käinud.

"IMFi missiooni hinnang Eestile oli, et jah olukord on meil raske nagu igal pool, aga mitte sellises faasis, et me peaksime abi paluma. Selge, et me teeme oma parima, et toime tulla," märkis Padar ja rõhutas, et meil on siiski erisusi võrreldes nende riikidega, kes on IMFilt praegu abi palumas. "Me oleme ühtteist ikkagi teinud. Ei ole meil märkimisväärset laenukoormust nagu näiteks Ungaril – 70% SKPst. Ei ole meil sellist likviidsuskriisi nagu Lätis," loetles minister erinevusi.

Padar ütles, et kahtlemata on olnud raske aasta, nagu oli keeruline ka 2009. aasta eelarve tegemine. "Võtame asja tõsiselt. Aga tuleks veel tõsisemalt võtta. Ma usun, et 2009. aasta eelarve tegemine on andnud eelsisendi kõikidele poliitikutele, et asi on tõsine ja pole mõtet püssirohuga mängida," hoiatas Padar.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
19. December 2008, 16:51
Otsi:

Ava täpsem otsing