Mandel: läheb kõvaks andmiseks

Annika Matson 19. detsember 2008, 11:29

Poolteist aastat tagasi Äripäeva
peatoimetajaks valitud Meelis Mandel tunnistab, et reformid, mida ta toimetuses
on pidanud viimase aasta jooksul läbi viima, on olnud tunduvalt kiiremad
oodatust.

Äripäeva rolli näeb ta praeguses majandusseisus ühiskondliku debati õhutajana, lugejatel aga soovitab jõudu koguda.

Järgneb intervjuu Meelis Mandeliga Äripäeva tänases erilehes Jõulud.

Ametisse astudes ütlesid, et tahad teha lehte mõjukamaks ja et sinu olulisim eesmärk on, et lugejad Äripäeva armastaksid. On see õnnestunud?
Armastuse koha pealt on lugeja kõige õigem ütleja. Sügisel läbiviidud Otsustajate Meediauuringu tulemustel oli meie positsioon aasta jooksul tugevnenud. Otsustajate seas oleme kaugelt loetavaim ajaleht Eestis.

Kuivõrd ränga hoobi on saanud need ootused ja plaanid, millega sa ameti vastu võtsid?
Astusin ametisse buumi harjal, kui reklaamiturg oli tipus. Juba aasta algul sai selgeks, et sellise toimetuse struktuuriga minna edasi ei saa ja on vaja reformi. Varem või hiljem oleks pidanud toimetusi liitma ja tööde dubleerimist vähendama. Aga tõsi, ma ei oodanud, et muutused nii kiired saavad olema.

Mis ajaühikutes sa peatoimetajana mõtled?
Ajalehe sisu planeerides võib pikki plaane teha, aga struktuuri ja finantside poole pealt räägime kvartalist, maksimaalselt poolaastast.

Majanduslanguse tingimustes on tavapärane ettevõtete ülesostmine. Kas Äripäeval on ambitsioonikaid plaane?
Pole välistatud kirjastuse tegevuse laiendamine ja uute kaubamärkide omandamine. Juhatus kompab pidevalt erinevaid ostuvõimalusi, aga hetkel tehinguteni veel jõutud pole. Tark ei torma. Eriti praegu, mil Eesti majanduse seis võib minna ikka päris hulluks. Uutesse valdkondadesse liikumine võib kiireneda ja praegu müügisolevate toodete hindu langetada.

Missuguseid uusi valdkondi kirjastus sihib?
Jutt on ikkagi meediast ja info edastamisest, mitte meelelahutusärisse või trükitööstusse minekust. Äripäeva tugevus on info kogumine, analüüs, selekteerimine ja lugejale pakkumine.

Mida arvad kommentaaridest, kus Äripäeva süüdistatakse kolletumises, dramaatilisuses ja negatiivsuse rõhutamises?
On mõned anonüümsed netikommentaatorid, aga lugejaarvud näitavad, et me oleme õigel teel. Kolletumine – sellest süüdistusest ma ei saa aru. Minu arust on Eesti meedia tervikuna väga professionaalne. Äripäev on võrreldes teiste lehtedega ehk teravam. Me ei ole diplomaatilised ja ütleme välja, kui midagi on kuskil valesti. See on viinud ka konfliktsituatsioonideni mõnede suurettevõtete juhtidega, aga see on paratamatu, kui tehakse sõltumatut ja kriitilist ajakirjandust.

Kas meedia, sealhulgas Äripäev, pöörab liiga palju tähelepanu pseudouudistele, näiteks Ansipi väljaütlemiste võimendamine?
See võimendus on meediatöösse sisse programmeeritud. Kui sa paned loo kaanele, siis see ongi võimendamine. Veebiuudis ongi sageli just ütlusele üles ehitatud ja arvamusliidrid kasutavad seda ka osavalt ära. Ma ei ütleks, et Äripäevas sedasorti uudiste osakaal üleliia suur on. Info on ikkagi majanduse keskne, aga iga hea loo juures võiks ka emotsioon kaasas käia.

Kas ajal, mil iga reklaamikroon on ülitähtis, teevad meediaväljaanded, sealhulgas Äripäev, kompromisse sisu osas või vaatavad läbi sõrmede reklaami ja sisu lahususe põhimõttele?
Äripäev kompromissile ei lähe. Eesti meediaturul on näha, et kõik otsivad reklaamikanaleid ja lisalehtede hulk on suurenenud. Lugejat paraku pahatihti ei teavitata, et tegemist on kinnimakstud trükistega.

Äripäeva poole aasta kasum oli 15 miljonit, rentaablus langeva turu tingimustes 15%. Kas tegemist on kehvade tulemustega?
Kuidas võtta. Tulemused olid eelarvest väiksemad. Bonnier grupis paistsime veel kevadel oma kehvade tulemustega silma, aga juba sügiseks oli kukkuv reklaamiturg kõikide teistegi väljaannete tulemusi mõjutanud.

Kas omanikud on ärritatud?
Ei ole, kui nad näevad, et me reageerime adekvaatselt. Äripäev on alates märtsikuust üsna kiirelt reageerinud. Emotsionaalsest küljest ja meenutades iga üksikut inimest, kes on olnud sunnitud lahkuma, on olnud raske. Ma tean, mis on praeguste muutuste hind. Mis saab järgmisel aastal? Veidi utreerides võib öelda, et mõtleme sellele, kuidas viia infot lugejani siis, kui reklaami üldse ei ole. Aga me oleme efektiivsemaks muutunud. Selle aasta lõpuks on toimetuses tööl vähem inimesi kui 2004. aastal, mil meil online kanalit sisuliselt ei olnud. Samal ajal oli november, julgen öelda, lehe sisu ja kaanelugude osas ajaloo parimate hulka kuuluv.

Kuidas on lood sinu ööunega? Kas magad rahulikult?
Jaa. Olen õppinud ennast välja lülitama. Oli aeg, mil tegin enam kui 12-tunniseid tööpäevi, aga nüüd mitte. Kellelgi pole kasu läbipõlenud peatoimetajast ning tahan, et ka meie ajakirjanikud ja toimetajad ennast läbi ei põletaks. Minu jaoks on praegu kõige suurem väljakutse, et paraneks allesjäänud inimeste töömeeleolu ja kasvaks meeskonnatunnetus.

Kui palju lugejaid on Äripäeval aasta pärast?
Uude aastasse lähme 20 000 tellijaga ja oleme rahul, kui see arv on sama ka aasta pärast. Juhul, kui prognoosid järgmise aasta majanduskasvu kohta osutuvad liiga optimistlikeks, tellijate veidi kahaneb. Veebis ei huvita meid niivõrd kvantiteet, kui see, et meid loeksid õiged inimesed.

Aga uusi tooteid, töötajaid?
Sulgenud oleme kahjumlikud tooted, peamiselt ajakirjad, mis olid seotud reklaamituru käitumisega. Aastat alustasime toimetuses 90 inimesega, lõpetame 60ga. See näitab muudatuste ulatust ja ainus kindel asi, mida ma ametisse astudes lubasin, oli muutumine.

Mis on Äripäeva jaoks kolm edukriteeriumit?
Hea sisu on kõige olulisem, mistõttu toimetuses on kõige tähtsam inimene ajakirjanik. Hea on see, mis on huvitav, mõjukas, paneb kõnelema, on lugejale vajalik. Pelgalt info edastamine pole piisav. Teine kriteerium on tellijate arv. Kolmas on meie enda inimeste näoilme, millega nad tööle tulevad.

Missugune on Äripäeva roll majanduslangusest väljatulemisel?
Kes siis veel, kui mitte Äripäev?! Praegu, mil oleme silmitsi suurte ümberformeerumisega majanduses, on meie roll aidata ühiskondliku debati õhutamisega seda kriisi võimalikult kiiresti ületada.

Keda praegusel ajal üldse uskuda? Kes on sinu jaoks arvamusliider?
On üks mees, kelle ennustused on täppi läinud – Joakim Helenius, keda paljud küll tema otseste väljaütlemiste pärast ei salli. Mulle imponeerivad ka tugevad, laia silmaringiga ettevõtete juhid nagu Meelis Milder, Jüri Käo. Iga väljaütlemise juures tuleb muidugi vaadata, kes ja mis eesmärgil midagi ütleb.

Kuidas oled ise valmistunud majanduslanguse vastu?
Ükski inimene pole laulatatud oma töökohaga, ka mina mitte. Majanduslanguseks olen valmistunud ettevõtlikkusega. Praegu rakendan seda Äripäeva heaks.

Äripäeva peadirektor Igor Rõtov ütles aasta tagasi, et peatoimetaja olla on väga uhke: „Peatoimetaja on inimene, kes kannab endas ausa ja kartmatu vaba ajakirjanduse väärtust.“ Kas peatoimetaja on uhke olla?
On jah! Äripäeva peatoimetajaks olemine on praegu minu jaoks suurim väljakutse Eesti meedias.

Mida sa tahad, et Sinult veel küsiksin?
Ma arvasin, et Sa küsid mu jõulusoovi, aga ma ei oskagi seda öelda. Jõulud on enda sisse vaatamise aeg ja ma küsin endalt siis alati: "Kas sa, Meelis, armastad seda tööd, mida sa teed? Kuni ma jaatavalt vastan, siis teen seda edasi".

Ja mida Sa lugejatele soovid?
Koguge jõudu, sest järgmisel aastal läheb kõvaks andmiseks! Olge perega, säästke närvirakke, kuna ees on töiseid väljakutseid täis aasta. Jutt pole vaid võitmisest, vaid ellujäämisest. Ja olgu rumalaid otsuseid võimalikult vähe!Äripäeva peatoimetaja Meelis MandelÄripäeva peatoimetaja Meelis Mandel

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
13. January 2009, 11:44
Otsi:

Ava täpsem otsing