Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Süsinikdioksiid tekitab tüli

19. detsember 2008, 15:42

Globaalne soojenemine on tekitamas riikide
vahel üha suuremaid hõõrumisi. Üldiselt ollakse nõus, et selle takistamiseks
tuleks kasvuhoonegaaside emissiooni piirata, kuid küsimus, kes ja kui palju
peaks seda tegema, on põhjustamas tõsiseid erimeelsusi.

Näiteks Austraalia on lubanud vähendada süsinikdioksiidi emissiooni 2020. aastaks viie protsendi võrra 2000. aasta tasemelt. „Mingi efekti saaksime ehk ainult siis, kui seda oleksid nõus tegema kõik riigid. See aga on täiesti ebarealistlik,“ ütles Michael Raupach Austraalia riiklikust teadusuuringute organisatsioonist (CSIRO).

Raupach viis läbi uuringu, mis põhineb Rahvusvahelise valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (IPCC) andmetel. Ta leidis, et kui kõik riigid vähendaksid 2020. aastaks süsinikdioksiidi õhkupaiskamist viie protsendi võrra 2000. aasta tasemelt, suudaksime atmosfääri süsinikdioksiidi kontsentratsiooni stabiliseerida vahemikus 445-490 osakest miljoni kohta.

Ning isegi selle stsenaariumi realiseerumisel tõuseks keskmine globaalne temperatuur IPCC arvates ikkagi 1,5-3 °C. Meretase tõuseks ühe meetri võrra, kuumalained tooksid kaasa ulatuslikud põuad ja teraviljasaakide hävimise, põhjavee kättesaadavus väheneks, Austraalia Suur Vallrahu hävineks ning paljud madalad vaikse ookeani saared kaoksid vee alla.

Seetõttu on paljud klimatoloogid kutsunud valitsusi üles radikaalselt tegutsema, vähendades kasvuhoonegaaside emissiooni 2020. aastaks 20-40 protsenti. See on aga ilmselt soovmõtlemine, mis on reaalsusest väga kaugel.

Probleem on selles, et pool kasvuhoonegaaside emissioonist langeb arenevatele riikidele, kus elab neli viiendikku maailma rahvastikust. Nende riikide majandus kasvab selleks selgelt liiga kiirelt, et oleks mingit lootust süsinikdioksiidi emissiooni languseks.

Arenevad majandused nõuavad, et kasvuhoonegaaside emissiooni piiraksid eelkõige arenenud riigid ning mõnevõrra on nende nõudmised ka põhjendatud. Näiteks Austraalia on ses suhtes üks maailma suurimaid saastajaid, tootes ühe inimese kohta neli korda enam süsinikdioksiidi kui maailm keskmiselt ning kaks korda rohkem kui Euroopa. Ka Eesti on põlevkivielektri tõttu ühe elaniku kohta kõrgel kohal, ehkki 1990. aasta tasemelt oleme vähenenud kaevandusmahtude tõttu kõvasti madalamal.

Üldiselt on maailm hakanud mõistma, et ainsaks lahenduseks on, et arenevad riigid proovivad reostada vähem, kui nende kasv eeldaks, arenenud riigid peavad aga niipalju tagasi tõmbama, et emissioonikogus summana ei kasvaks.

Austraalia on andnud teada, et nad on valmis veelgi suuremateks kärbeteks, kui ainult teised riigid sellega kaasa tuleks. Riigi pikaajaliseks eesmärgiks on süsinikdioksiidi emissiooni vähendamine 60 protsenti aastaks 2050.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
07. January 2009, 17:17
Otsi:

Ava täpsem otsing