Käo: 2009. aastal tuleb jälgida maailmas toimuvat

22. detsember 2008, 20:42

Suurettevõtja Jüri Käo usub, kui tuleval
aastal teraselt jälgida kogu maailmas toimuvat, sest see kandub kiiresti ka
Eestisse. Elada tuleb kvartali kaupa.

„Hästi täpselt tuleb jälgida seda, mis toimub maailmas, sest trendid peegelduvad Eestis nii kiiresti,“ oli Käo soovitus järgmiseks aastaks. „Hommikul ärgates peame lugema, mis toimus Aasia börsidel ja seejärel jälgima, mis toimub Euroopas ning enne magamaminekut vaatama, kuidas Ameerikas läheb.“

Käo hinnangul on tuleva aasta edu või mitteedu paljuski juba ära otsustatud. „Need, kes on sügist ära kasutanud oma ettevõtte konkurentsivõimelisemaks tegemisel, need lähevad järgmisse aasta vastu tugevama vundamendiga kui need firmad, kes on lootnud, et küll kõik laabub,“ selgitas ta.

Käo ütles, et kõik müügid järgmisel aastal on väiksemad, mis on selge, ja need, kes on kohanenud, on mingi edu sees. „Tahes-tahtmata aastaplaaniga elada ei saa, pigem kvartaliplaaniga. Mida esimene kvartal toob, selle järgi tuleb teha ka otsuseid,“ jagas ta õpetussõnu.

„Muidugi peab minema eksportturgudele, aga see ei ole enam kahjuks ülemaailmse majanduskriisi ajal võlusõna,“ märkis Käo. Ta ütles, kui me oleksime oma kinnisvarakriisiga üksinda, siis oleks eksportturgudele minek meid väga palju aidanud. Aga täna me näeme neil turgudel väga suuri müügikukkumisi, sest nii eurotsooni kui ka üldse maailma majanduse nõudlus on oluliselt vähenenud.

Käo sõnul on ettevõtjad ettevõtlikud ja otsivad lahendusi igas olukorras. „Ebapopulaarseid otsuseid tuleb üritada kiiresti ja efektiivselt langetada, mitte ootama jääda – see on kaotatud raha,“ soovitas ta. Suurärimees soovis järgmiseks aastaks, et inimesed ei kaotaks optimismi. „Kõige hullem on asuda lihtsalt hädaldama,“ leidis Käo, lisades, et tuleb otsida lahendusi, mida inimene igas olukorras leidnud on, samuti peab püüdma igas asjas positiivset näha.

Mööduva aasta kohta ütles Käo, et globaliseeruvas maailmas aitas info ja raha kiire levik kaasa ka väga kiirele kriisi levikule. „Annaks nüüd jumal, et see kriis ka kiiremini üle läheks,“ lootis ta. See on üks Käo tähelepanek möödunud aastast.

Teine tähelepanek oli Käol see, et kõik inimesed, ükskõik kus nad ka ei tööta, on ühtmoodi surelikud ja suli tehakse eri riikides ühtmoodi. „Meil ei ole pühasid sektoreid, et kusagil töötavad väga ausad ja korrektsed inimesed ja kusagil töötavad vähem korrektsed inimesed,“ nentis Käo. „Kui vaadata, mis toimus Ameerikas, siis ikka väga lugupeetud institutsioonid ja väga lugupeetud persoonid on täna kas vangis või pankrotis või riigi poolt üle võetud.“

2008. a. said Käo hinnangul inimesed kindlasti aru, et pangad ei ole igavesti kasumit teenivad ettevõtted, vaid ka neil tulevad ajad, kui nad saavad väga suuri kahjumeid ja on suhteliselt lihtsalt likvideeruvad. „Kui meile enne tundus, et Eestis väliskapitalile kuuluvad pangad on tugevad ja kindlad, siis me lühikese aja jooksul jõudsime näha, et siin ei ole kindlat midagi,“ märkis Käo.

Majanduskriis on Käo arvates kaasa toonud selle, et avalik sektor on hakanud suhtuma majandusse tõsisemalt. „Mõni aeg tagasi valitses veel mõttelaad, et tänu meile, avaliku sektori töötajatele, saate oma äri ajada ja rikastuda, mida tihti otse või läbi lillede üritati sulle öelda,“ kirjeldas ta olukorda. „See on muutumas. Mulle on isegi ministeeriumist helistatud ja huvi tuntud, kuidas saame aidata või küsitakse nõu. See on positiivne.“

Käo möönis, et ka tema arvas aasta alul, et kriis tuleb, aga mitte nii suur. „Võib-olla ma olen pessimist, aga täna on minul selline tunne, et me olme alles alguses,“ käis Käo välja. „Nii eraisikud kui ka ettevõtted elavad täna reservide arvelt, aga ühel hetkel reservid ammenduvad, mis siis saab, on keeruline ennustada. Ma arvan, et järgmine aasta tuleb väga raske.“

„Hea õppetund kõigile, nii pangahärradele kui ettevõtjatele kui avalikule sektorile,“ vastas Käo küsimusele, kas kriisiaasta keeras ajaloos uue lehekülje. „Majandus liigub mööda siinust, et igale tõusule järgneb langus ja see langus võib tulla väga äkki ja võib olla väga globaalne.“ Kindlasti on Käo hinnangul mingi muutus, aga inimene unustab kiiresti. „Majanduses toimuv unustatakse mõne aastaga. Et oli majanduslangus, et töötajad kaotasid töö ja et mõni ettevõte läks pankrotti,“ nimetas ta.

Käo näeb, et ka valitsus võiks väga tõsiselt mõelda, kuidas saaksime eurole üle minna. „Inflatsiooni saame alla tänu majanduslangusele, aga täna oleme 3% defitsiidile väga lähedal 2009. a. prognooside järgi,“ nentis Käo. „Valitsus peaks rakendama erakorralisi meetmeid, et see selliseks ei läheks. Kui me saame eurotsooni liikmeks, siis meie elu ja majandus on märksa stabiilsemad.“

Äripäev palus poliitikutel ja ettevõtjatel tagasi vaadata mööduvale aastale ja samuti ette vaadata tulevale aastale.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
30. December 2008, 16:39
Otsi:

Ava täpsem otsing