Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

2008 – pilk tagasi

25. detsember 2008, 14:37

Tänavu juulis Adam Smithile Edinburghis
avatud ausammas sai püsti aastal, mil ülemaailmne finantskriis on tema
propageeritud liberaalse kapitalismi põhimõtted küsimärgi alla seadnud ning
võimsat taastulemist teevad hoopis uduse Albioni teise majandusteadlase – John
Maynard Keynes’ i ideed.

Isegi tänavune Rootsi keskpanga majanduspreemia Alfred Nobeli mälestuseks läks Keynes’i ideid jagavale majandusteadlasele – Paul Krugmanile.

Keynes’i hinnangul ei tule vabaturu kapitalism omal jõul toime, vaja on riigi korraldavat kätt. Tema idee on ka nõudluse riiklik stimuleerimine majanduslanguse perioodil, mida rakendavad täna riigid USAst Hiinani, kui eelarveliste ja rahapoliitiliste abinõude rahvusvaheline koordineerimine. Oktoobris langetasid maailma suurimad keskpangad üheaegselt intresse, majanduspoliitika koordineerimiseks on lõppeval aastal kokku tuldud nii Euroopa Liidu, arenenud tööstusriikide kui G20 tasandil. Äsja hoiatas IMFi juht Dominique Strauss-Kahn, et majanduse ergutamiseks tuleb maailma riikide valitsustel fiskaalstiimuleid veelgi lisada, et ergutus küüniks vähemalt 2%le globaalsest SKPst. Muidu tuleb IMFil 2009. aastaks prognoositud 2,2% SKP kasvu numbrit veel kärpida. Mis aga saab siis, kui riiklike kulutuste järsk suurendamine pole siiski see võluvits, mis majanduse uuesti käima saab?

Finantsturgudel oli lõppev aasta tõeline annus horribilis (hirmus aasta). Wall Street on muutunud, suured investeerimispangad on pankrotis või üle võetud. Jätkavad vaid Morgan Stanley ja Goldman Sachs, kuid mitte enam investeerimispanga ärimudeliga. Riik on üle võtnud suured hüpoteeklaenuhiiud Fannie Mae ja Freddie Maci ning kindlustushiiu AIG. Pangad on korstnasse kirjutanud üle 700 miljardi dollari ja koondanud üle 200 000 töötaja. Kõige laastavamate tagajärjed olid aga 158-aastase ajalooga investeerimispanga Lehman Brothers pankrotil, mis pidi olema turgudele õpetuseks, et riske võttes ei saa alati lootma jääda riigi päästerõngale. Ei osatud aga ette näha, et Lehmani kollapsist saab selline vapustus, mis tekitab üle ilma üldise usalduskriisi ning laenuturud täiesti lukku lööb. Kõige drastilisemad tagajärjed on Islandil, kus ülisuure võimendusega pangandussektori kollaps paiskas krahhi kogu maailma jõukaimate riikide sekka kuulunud Islandi majanduse. Üldine riskidest pagemine pani raha pagema ka Kesk- ja Ida-Euroopast.

Ungari ja Läti on abi palunud Rahvusvaheliselt Valuutafondilt, mis nagu Keynes on tänavu teinud jõulise „taastulemise“. Ammu see oli, kui laenuraha oli nii odav, et fondil nappis laenu soovijaid ja kommentaatorid vaagisid IMFi uut rolli. Esimese arenenud tööstusriigina üle pika aja palus IMFi abi tänavu Island. Sealt edasi on laenu taotlenud või juba saanud Ukraina, Ungari, Serbia, Valgevene, Läti, Pakistan. Juba räägivad IMFi juhid, et fondi rahakohvreid tuleks täiendada, puhuks kui abivajajaid veelgi tuleb. Laenu tingimusi on IMF aga leevendanud – Kui Aasia kriisi ajal tuli näiteks Indoneesial järsult oma valuuta devalveerida, siis Läti püüab oma majanduse stabiliseerida seda mürgipilli neelamata. Pankade pankrotist päästmiseks on paljude riikide valitsused garanteerinud hoiused ning teinud pankade kapitali suuri rahasüste, osad pangad on riigistatud. Laenuturud ei ole aga endiselt Lehmani „atakist“ üle saanud ning nii võib annus horribilis finantsturgudel olla tuleval aastal annus horribilis reaalmajanduses.

Oluliselt on finantskriis mõjutanud keskpankade rolli. Nii koordineeritult tegutsedes kui omal käel on maailma keskpangad tänavu järsult intresse langetanud – USA ja Jaapani keskpank lõpetavad aasta sisuliselt null-intressiga, mis edaspidi eeldab juba vähem traditsiooniliste abinõude kasutamist majanduse ergutamiseks. Sügisel on Euroopa Keskpank kärpinud intresse kiireimas tempos oma 10-aastase ajaloo vältel, ehkki veel juulis söandati inflatsioonihirmus intresse tõsta. Nüüd püütakse üle ilma iga hinna eest tõrjuda uut vaenlast, deflatsiooni, ehk langevate hindade nõiaringi, riskides mitmete hoiatavate häälte hinnangul uuesti kontrolli alt valla päästa inflatsiooni. USA keskpank teatas, et läheb kvantitatiivse ekspansiooni teed ehk trükib raha juurde. Kuna laenuturud on halvatud, on keskpangad olnud ka peamised laenajad nii pankadele kui osadel juhtudel ka ettevõtetele. USA keskpanga bilanss on järsult paisunud ning üks ja teine kriitik nimetab föderaalreservi ennast juba „avaliku sektori riskifondiks“.

Lõppeva aasta näitas taas, kui tihedalt on maailma riigid üksteisega seotud. Aasta lõppedes maadlevad majanduskriisiga ka Hiina ja Venemaa, mis lootsid USAst halbade kinnisvaralaenude turult alanud finantstormis puutumata jääda. Hiina tähistab 30 aasta möödumist Deng Xiaopingi majandusreformidest muretsedes majanduse kasvutempo aeglustumise pärast - USA tarbija on rahakotisuu kinni krookinud ja mitmed Hiina ekspordifirmad sellest raskustes. Kardetakse sotsiaalseid rahutusi. Venemaa on raskustes, kuna nafta hinna langus on kokku kuivatanud riigi tulud, kapital pageb, pangandus vangub, rubla devalveerub ning oligarhid on hädas oma laenude refinantseerimisega, riskides oma firmad kaotada riigile või välismaistele kreeditoridele. Nafta hind on juuli 147 dollarilt barrelist langenud alla 37 dollari barrelist ning langenud on ka tänavu rekordeid teinud teravilja hinnad. Toorme hindade langusest on aga vaiksemaks jäänud ka jutud autoritaarsest kapitalismist kui elujõulisest alternatiivist liberaalsele kapitalismile.

Poliitikas on aasta tähtsündmus kindlasti USA esimese mustanahalise presidendi valimine. President vahetus ka Venemaal, kuid Dmitri Medvedevile pandud lootused liberaalsemast poliitikast pole end õigustanud. Augustis puhkes Venemaa-Gruusia sõda, millega Venemaa kindlustas oma mõjusfääri, lükates ühtlasi edasi Gruusia ja Ukraina pääsu Natosse ja ELi. Euroopa sai tagasilöögi Iirimaalt, mis lükkas rahvahääletusel tagasi ELi reformileppe. Samas suutsid ELi valitsusjuhid Prantsusmaa eesistumisel kokku leppida kliima- ja energiapaketi, milles on maailma riikidest kõige ambitsioonikamad eesmärgid kasvuhoonegaaside piiramiseks. Euro populaarusus kasvab – ühisraha järele õhkavad täna nii islandlased, rootslased kui Balti riigid, mis kriisis tunnevad, kui oluline on ühise varju all olla.

Aasta lõppedes jääb üle soovida, et kriisi ravimiseks valitud vahendid patsiendi seisu hullemaks ei tee. Teiste seas hoiatab Saksamaa kantsler Angela Merkel, et turgudele raha pumbates ja riigieelarveid kreeni ajades külvame juba uue kriisi seemneid.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. December 2008, 14:37
Otsi:

Ava täpsem otsing