Paljastus 5: Keskerakond surus läbi poliitilise kõrghoone

25. detsember 2008, 09:00

Kuigi linnaplaneerimise amet oli
kindlameelselt vastu Tondi piirkonda kõrghoonete rajamisele, polnud see argument
Tallinna poliitilistele otsustajatele, kes surusid Läti börsifirma kinnistu
ihaldusväärsesse kõrghoonete teemaplaneeringusse.

Kui kümme Tallinna kõrghoonete piirkonda kujunesid ajapikku linnaametnike tööviljana, siis üheteistkümnes neist - Tallinna Farmaatsiatehase Tondi 33 kinnistu jaoks loodud ala - lülitati planeeringusse poliitilise survena selle aasta märtsis. Farmaatsiatehas kuulub Läti börsifirmale Grindeks, mille Tallinna kinnistuga tegeleb 1000 töötajaga ettevõtte suuromanik Kirovs Lipmans isiklikult.

Savisaar delegeeris vastamise Aasale
Edgar Savisaare poolt Äripäeva küsimustele vastajaks delegeeritud Taavi Aas ei mäleta, kas ta on Grindeksi suuromaniku Kirovs Lipmansiga kohtunud, ja põikleb kõrvale küsimusest, kas Kirovs Lipmans on Keskerakonda või sellega seotud organisatsioone toetanud.

"Kui Äripäeva kasutuses on veenvaid tõendeid, et antud linnaehitusliku probleemi lahendamisel on keegi kaldunud kõrvale menetluskorrast ning taotlenud positiivsete otsuste eest eeliseid või tulu, siis tuleb sellest teatada uurimisorganitele. Kuriteo varjamine on samuti klassifitseeritav kuriteona," vastas Tallinna abilinnapea Taavi Aas küsimusele, kas Lipmans on toetanud Tallinna linnavalitsuse või Keskerakonnaga seotud isikud või institutsioone antud sammu eest.

Keskerakondlikul linnavalitsusel läks nii Jüri Ratase kui ka Edgar Savisaare eestvedamisel sisuliselt kaks aastat, et Tondi piirkond planeeringusse saada. Kõigepealt tuli Kristiine linnaosavalitsuse halduskogu otsust muutma panna ja seejärel linna tipp-planeerijad Ike Volkov ja Endrik Mänd suukorvistada. Hilisem planeeringusse lisamine jättis omakorda ära mitmed ebameeldivad arutelud ja kooskõlastamised.

Veel 2005. aasta juunis oli Kristiine linnaosavalitsuse halduskogu ühel seisukohal: Kristiine on aedlinn ja sinna kõrghoonete planeerimine pole mõeldav!

Mingil põhjusel see arusaam pooleteise aastaga muutus ja 2006. aasta viimastel päevadel saatis Kristiine linnaosa vanem Mihhail Korb abilinnapea Kalev Kallole ettepaneku lülitada lätlastele kuuluva Tallinna farmaatsiatehase krunt kümne kõrghoonete piirkonna sekka. See oli ajal, kui iga lugupeetud arendaja soovis endast maamärki maha jätta ning kõrghoonete rajamiseks tuli soove uksest ja aknast sisse. Enamik neist said aga eitava vastuse.

Eelmise linnaplaneerimise ameti juhi Ike Volkovi seisukoht Kristiine halduskogu soovitusele Tondi 33 planeeringusse lülitada oli 2006. aasta lõpus ühene: kõrghooneid antud piirkonda ei saa mitte kuidagi toetada. Sellise seisukoha peale ärkas 2006. aasta viimastel päevadel ka linnapea Jüri Ratas, kes päris Volkovilt nõuniku kaudu Tondi 33 kinnistu asjus aru.

Linnaplaneerijad peavad sõnu sööma
Volkov delegeeris vastajaks Endrik Mändi. Vastus oli ühene: mingisugusest kõrghoonetest Tondi 33 ei saa juttugi olla, kuna ala ei vasta kõrghoonete rajamise kriteeriumitele.

Siiski suruti see linnavalituse tungival soovil planeeringusse.

"Arutasime abilinnapeaga (Taavi Aas - toim), mis on linnavalitsuse seisukoht ühe kohustusliku kooskõlastava ametkonna (linnaplaneerimise amet - toim) negatiivse seisukoha suhtes ja linnavalitsus leidis, et parem on, kui selliseid negatiivseid seisukohti ei ole ja linna ei kahjusta see, kui antud juhul tulla linnaosavalitsusele vastu, kellelt tuli soov näha ala teemaplaneeringus," kommenteeris praegu Tallinna peaarhitekti ametit pidav Mänd eelmisel nädalal.

Trammipeatusest sai magistraalide ristumiskoht

Sellele, et Tallinna Farmaatsiatehase maa-ala nimetati kõrghoonete piirkonnaks poliitilise surve tulemusena, viitab ka tõik, et seda otsust tehes mindi Tallinna linnavalitsuses mööda kõrghoonete rajamise ühest olulisest tingimusest.

Kõrghoonete rajamise eelduseks on hoone paiknemine suurte magistraaltänavate ristumiskohas. See nõue esitatakse seetõttu, et ei tekiks probleeme transpordi ja liikluse korraldamisega.

Nimetatud kriteeriumist möödaminekuks tegi linnavalitsus täiendava analüüsi ja leidis, et kuigi suurte magistraalide ristumist Tondi kõrghoonete piirkonnas ei ole, võib magistraalide ristumisena käsitleda ka trammi lõpp-peatust ja läheduses asuvat rongipeatust.

Linnavalitsusest lahkunud, aga siiski Tallinna tellimusel mõningasi arhitektuurilisi töid tegev Ike Volkov on endiselt arvamusel, et ala on problemaatiline, kuigi avalikult rääkides ta piirkonda kõrghooneid ei välista.

"Küsimus on selles, et ala on tupik, Kristiine keskusest väljas ja raudtee ääres, kus ümberringi on eramaad ja kuhu on keeruline liiklust korraldada. Tekib küsimus, miks just sinna? Tallinn ei ole nii suur, et Manhattaneid peaks igale poole tekkima. Aga kui suudetakse põhjendada ja liiklust korraldada, siis võib asja kaaluda," ütles Volkov.

Linnavalitsus surus poliitilise tahtmise läbi hoolimata sellest, et ka järgnevad instantsid juhtisid tähelepanu Tondi piirkonna sobimatusele.

Farmaatsiatehase juht Raivo Unt sai nõusoleku lennuametist, et lennuliikluse seisukohast võib kõrghoone maksimaalne kõrgus olla 98 meetrit.

"Juhime teie tähelepanu, et nimetatud kinnistu ei asu üheski teemaplaneeringuga "Kõrghoonete paiknemine Tallinnas" kaetud kõrghoonete piirkonnas," hoiatas aga kirja lõpus lennuameti juht Koit Kaskel.

Taavi Aas: ma ei tea, kas olen Kirovs Lipmansiga kohtunud
Tallinna linnapea Edgar Savisaar delegeeris Tondi kõrghooneid puudutavatele küsimustele vastamise abilinnapea Taavi Aasale. Pressiosakonna vahendusel laekunud kirjalikud vastused erinesid aga suuliselt Äripäevale antud vastustest.

Telefoni vahendusel tehtud intervjuu Tallinna abilinnapea Taavi Aasaga (sulgudes on pressiosakonna vahendusel laekunud kirjalikud vastused).

Kas Te olete kohtunud Kirovs Lipmansiga?

Ei tea küll, et oleks kohtunud.

Kas ei ole kohtunud või tea, et olete kohtunud?

Oma arust ei ole kohtunud. (Enne suulist intervjuud vastas Aas linnavalitsuse pressiosakonna kaudu järgnevalt: Kahjuks pole mul avanenud võimalust Kirovs Lipmansiga kohtuda. Võimaluse avanedes kindlasti kohtuksin, sest arvamustevahetus laia haaret omava ärimehega on kindlasti huvi pakkuv.)

Kas Kirovs Lipmans on mingil määral toetanud kas Tallinna linnavalitsust, Keskerakonda või sellega seotud isikuid või institutsioone?

Ei tea, et oleks toetanud. Kui teil on andmeid, et tegemist on mingi korruptsiooniga, siis te peate pöörduma kusagile mujale. (Pressiosakonna kaudu tulnud kirjalik vastus oli järgnev: Kui Äripäeva kasutuses on veenvaid tõendeid, et antud linnaehitusliku probleemi lahendamisel on keegi kaldunud kõrvale menetluskorrast ning taotlenud positiivsete otsuste eest eeliseid või tulu, siis tuleb sellest teatada uurimisorganitele. Kuriteo varjamine on samuti klassifitseeritav kuriteona. Kui Äripäev vastavaid tõendeid ei oma, on Teie küsimuse näol tegemist pahatahtliku laimuga, mis kvalifitseerub eetilise väärteona.)

Miks linnavalitsus lülitas selle piirkonna kõrghoonete teemaplaneeringusse, kui linnaplaneerimisameti oli sellele vastu?

Linnaplaneerimisamet ei ole sellele vastu. Selle ettepaneku tegi Kristiine linnaosavalitsus.

Mingisugune teravam arutelu ju oli? Ma olen näinud kirjavahetust, kus linnaplaneerimisameti juhid on selgelt öelnud, et see ala ei täida kõrghoonete teemaplaneeringu kriteeriume. Kas nende inimeste arvamus polnud siis oluline?

Need inimesed on oma nõusoleku andud, et see ala sinna tuleks. Diskussioone kõrghoonete mahtude ja kõrguste suhtes on alati. Mina vaataksin seda teemaplaneeringut pigem nii, et sellega pannakse paika alad, kuhu kõrghooneid ei saa tulla. Ja teemaplaneering näitab, kuhu võiksid tulla kõrghooned. Aga ei tähenda, et sinna peavad tulema kõrghooned.

Kas te saate siis öelda, et rohkem kõrghooneid peale nende piirkondade enam ei tule?

Praegu on see dokument alles algatatud. See dokument vastuvõtmisele, millele eelneb avalik arutelu. Seega ei saa ma välistada, et avaliku arutelu käigus ei tule ühtegi ettepanekut, mis ei vääriks kaalumist. Lõplikult on asi lukus, kui see on kehtestatud. Teemaplaneeringutega loetakse üldiselt heaks tavaks, et neid ei vaadata üle vähemalt enne viit aastat.

Kui linnavalitsusega diili ei tule, jääb asi katki
Tallinna Farmaatsiatehase kõrghoone saatus pole veel selge, sest esialgsed eskiisid ei arvestanud naabritega.

Farmaatsiatehase juht Raivo Unt juhib enda sõnul puhtalt ravimitootmist. "Kinnisvarategevus on emaettevõtte ja suuromaniku pärusmaa. Mina ei oska midagi kommenteerida. Meie tegeleme tootmisega," ütles Unt. Selle kohta, kuidas ala viimasel hetkel teemaplaneeringusse olenemata ametnike vastuseisust lülitati, ei osanud Unt mitte midagi arvata.

Grindeksi nõukogu esimehe Kirovs Lipmansiga ei õnnestunud Äripäeval ühendust saada. Äripäeva kasutuses olevale mobiilinumbril ei vastatud ning Grindeksi pressiosakonnast pakuti võimalust intervjuuks alles mai lõpus, kuna Lipmans viibib parajasti Kanadas.

Farmaatsiatehase kõrghoonete edasine saatus pole veel teada. Omanikud on 25korruseliste kõrghoonete esialgsed eskiisid juba esitanud, aga need ei arvestanud naabritega ja seega ei ole võimalik nendega edasi minna. Farmaatsiatehase juhi Raivo Unti sõnul tegeleb emafirma Grindeks praegu koostöös arhitektidega uue lahenduse väljatöötamisega.

Tallinna peaarhitekt Endrik Mänd ei välista võimalust, et Tondile kõrghoonet aga üldsegi ei tule. "Teemaplaneering ei too kaasa kahjulikke mõjusid linnale, kuna detailplaneeringu menetluse käigus on võimalik kõikidele küsimustele täiendavat tähelepanu pöörata ja vastavaid kokkuleppeid sõlmida. Kui neid kokkuleppeid ei saavutata nii ümbritsevate maaomanike kui ka linna ja arendajate vahel, siis jääb kõrghoonete võimalus realiseerimata," ütles Mänd.

Tallinna Farmaatsiatehase tootmine kolib aga Tallinna linnavalitsuse ettevõtlusametile kuuluvasse Lasnamäe tööstusparki. Ettevõte omandas 2006. aastal tööstuspargi hoonestusõiguse ja 2007. aastal alustati projekteerimisega.

Kirjavahetus
Päev pärast Tallinna peaarhitekti Ike Volkovi eitavat seisukohta Tondi 33 kinnistule kõrghoonete rajamise kohta, muutus aktiivseks linnapea Jüri Ratas, kes päris Volkovilt aru. Volkov saatis linnapea küsimuse edasi Tallinna linnavalitsuse tollasele üldplaneeringute teenistuse juhile Endrik Männile. Alljärgnev on väljavõte Äripäeva käsutuses olevast kirjavahetusest.

1. kiri
saatja: Arvo Teder (linnavalitsuse nõunik - toim)
saatmisaeg: 29. detsember 2006 kell 13.02
adressaat: Igor Volkov
teema: linnapea küsib
Tere!
Väidetavalt toetab linnaosa halduskogu aadressile Tondi tn 33 kõrghoonete ehitamist ja väidetavalt linnaplaneermise amet sellele vastu.
Küsimus: kui kõrge hoone ehitamist toetab linnaplaneerimise amet aadressile Tondi tn 33?
2. kiri
saatja: Igor Volkov
saatmisaeg: kolmapäev, 3. jaanuar 2007 kell 9.12
Adressaat: Endrik Mänd
Teema: FW: LINNAPEA KÜSIB
Sama. Soovin kohest vastust
Ike
3. kiri
Saatja: Endrik Mänd
Saatmisaeg: Kolmapäev, 3. jaanuar 2007 kell 10:16
Adressaat: Igor Volkov
Teema: RE:LINNAPEA KÜSIB
Tere,
Tondi tn 33 kinnistu jääb piirkonda, kus koostamise lõppjärgus oleva teemaplaneeringuga "Kõrghoonete paiknemise Tallinnas," ei ole ette nähtud kõrghoonete (h>45m) rajamist. Kaalunud linnaosa halduskogu ettepanekut on üldplaneeringute teenistus seisukohal, et kõrghoonete rajamine antud piirkonda ei ole linnaehituslikult põhjendatud, kuna ala jääb linnakeskusest eemale, ei asu oluliste magistraaltänavate ristmikel ning ei evi linnaruumis olulist staatust, mis vääriks esiletõstmist nn "maamärgina". Samuti jääb piirkond lennukite tõusmis-maandumiskoridori vahetusse lähetusse.
Piirkonda rajatava hoonestuse võimalik kõrgus ja tihedus sõltub mitmetest asjaoludest, nagu kinnistu kavandatav sihtotstarve, linnaehituslik ettepanek linnaruumi kujundamiseks, täiendav lisakoormus lähiümbruse tänavatele ja ristmikele, ümbritseva loodus-ja tehiskeskkonna poolt seatavad tingimused jms.
Samuti võivad otsustamist mõjutada avalikud huvid ja avalik arvamus.
Seega saab kinnistu ehitusõiguse, sh kõrguse, määrata vaid läbi detailplaneeringu menetluse.
Lugupidamisega, Endrik Mänd

Mis on mis
Tallinna Farmaatsiatehas
Tallinna Farmaatsiatehas on Balti piirkonna vanim ravimitootmisettevõte, mille Saksa päritolu farmatseudid lõid 1914. aastal.
1994. aastal tehas erastati.
Kaks aastat hiljem alustati Tallinna Farmaatsiatehase aktsiate noteerimist Tallinna Väärtpaberibörsil.
1998. aastal omandas kontrollpaki ehk 55% aktsiatest Läti börsil noteeritud Grindeks.
Tallinna Farmaatsiatehase viimane päev Tallinna börsil oli 2007. aasta veebruaris.
Grindeks omas juba 2006. aastal üle 95% aktsiate ja tegi väikeaktsionäridele formaalse ülevõtmispakkumise.
1000 töötajaga Läti börsiettevõte Grindeks toodab üle saja erineva ravimi.
Suurimad aktsionärid on Grindeksi nõukogu esimees Kirovs Lipmans (33%) ja tema abikaasa Anna Lipmane (u 17%).
Tütarfirma Tallinna Farmaatsiatehase põhitegevusala on salvide tootmine. 2007. aasta käive oli 58 mln ja kahjum 1,6 mln krooni.

Taust

"Heaks ei kiida, aga takistada ei saa" lähenemine
2008. a aprillis, vahetult enne planeeringu kinnitamist volikogus, saabus kooskõlastus Tallinna kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitse osakonna juhilt Boris Dubovikult stiilis "heaks ei kiida, aga takistada ei saa."
"Kultuuriväärtuste Amet on kahtleval seisukohal antud ala sobivuses kõrghoonete paiknemiseks. Ala paikneb meie hinnangul Kristiine väljakujunenud väikeelamualale liiga lähedal ja Oksa-Seebi ajaloolise kvartali naabruses, mis omab potentsiaali tulevase miljööalana./---/ Kuna aga see ala ei jää otseselt ühegi kultuurimälestise alale ega selle kaitsevöödisse, ei näe Kultuuriväärtuste Amet praegu ka võimalust kooskõlastamisest keelduda," oli lühidalt kirja sisu.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    27. February 2009, 11:16
    Otsi:

    Ava täpsem otsing