Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Paljastus 9: EBSi-meeste meisterlik diil riigiga

25. detsember 2008, 16:45

Suured annetused poliitikutele, kapo huvi,
rasked kohtu-protsessid, ärihuvide konflikt, poliitikute kummalised otsused ning
lõpuks ärimeeste omandusse libisev magus kesklinnakrunt - selles loos on kõik
need elemendid olemas.

Jutt käib sellest, kuidas EBSi tiim ehk EBSi omanik Madis Habakuk, tema poeg Mart Habakuk ning äripartnerid Sulo Nigul ja Arle Mölder soetasid 10 miljoniga Tallinna südalinnas EBSi koolimajana tuntud hoone, mis oli koormatud hoonestusõigusega. Hoonestusõigus oli seatud EBSi kasuks ja selle eest maksti viis aastat tagasi kokku 20 miljonit krooni. Lisaks loobus EBS vähemusosalusest riigifirmas Imanta Hariduskeskus ning selle firma vastu olnud nõuetest. Nüüd hindab hoone omanikfirma EBS Campus majandusaasta aruandes investeeringu väärtuseks 130 miljonit.

800 000 krooni võimu-erakondadele
Viimaste riigikogu valimiste ajal otsustavad Madis Habakuk, Mart Habakuk, Sulo Nigul ja Arle Mölder annetada ühiselt suure hulga raha Keskerakonnale ja Reformierakonnale. Meestel on poliitilist õilsustunnet 800 000 krooni eest.

Paar kuud pärast annetust saavad nad lõplikult EBSi esindushoone omanikeks, makstes selle eest 10,1 miljonit krooni. Ning poliitikutele räägitud jutt südalinna rajatavast ühiselamust vajub otsemaid unustuse hõlma. Linna passivad ikka pilvelõhkujad ja just neid plaanivadki Habakuked eelmise aasta suvel omandatud krundile ehitada.

Samad mehed on erakondadele ka varem annetanud: esimene ühisannetuse tegid nad 2005. aasta augusti lõpus, mil andsid sarnaselt nii (iga mees 37 500) Reformierakonnale kui ka Keskerakonnale kokku 150 000 krooni. Kas juhuse tahtel või planeeritult, aga toetust saanud tollane Reformi-Keskerakonna valitsuskabinet soosib annetajaid. Nii otsustab valitsuskabinet 2006. aasta kevadel, et "uue muusikakooli rahastamiseks tuleb Lauteri 3 kinnistu müüa". Sel ajal juhatab haridus- ja teadusministeeriumi keskerakondlane Mailis Reps.

Riigi eriti kahjulik pikaajaline leping
Reaalse enampakkumise korraldamisega hakatakse tegelema 2006. aasta lõpus ja sisulised enampakkumise kriteeriumid pannakse paika valimiskeerises, mil ka toetus laekub erakondade kontodele. Lõplikult kinnitab EBSi maja suulise enampakkumise uus valitsuskabineti liige reformierakondlane Laine Jänes 2007. aasta suvel, mil ta asendab haridusminister Tõnis Lukast.

Müügihetkel oli haridus- ja teadusministeeriumil järgnevaks kolmekümneks aastaks sõlmitud eriti kahjulik hoonestusõigusleping, mis oli riigifirma Imanta Hariduskeskus kaudu ilma konkursita libisenud juba mõni aasta varem EBSile. Hoonestusõigus oli nii kahjulik, et Simus Kinnisvara hindas Lauteri 3 õppehoone kinnistu väärtuseks hoonestusõiguselt saadava hinna rahavoopõhiselt 1,35 miljonile kroonile. Nii palju maksab üks tavaline Lasnamäe korter.

Asjade sellisele käigule tegid ruumi Imanta Hariduskeskuse juhatuse liikmed: EBSi finantsprorektor Tõnu Küttmaa ning endine kergetööstustehnikumi direktor Aivo Natka. Nad töötasid 2003. aastani riigiettevõtte Imanta Hariduskeskus juhatuses sisuliselt EBSi huvides, üritades hoonestusõigust omavat riigifirmat pankrotti ajada, et EBS saaks hoonestusõiguse endale konkursiväliselt. Nii läkski.

"Meil ei olnud mitte mingit mõtet hoida 30 aastat kehva lepingut," põhjendab haridus- ja teadusministeeriumi riigivara osakonna juht Indrek Riisaar müügi aspekte. Siiski otsustati, et EBSi kinnistu on Lasnamäe korteri alghinnast parem ja Riisaare sõnul võeti alghinnaks Tallinna linna samaväärsete kinnistute müügikogemus ehk 10 miljonit krooni. "Selle hinnaga teised osalejad kadusid, kui nad vaatasid hoonestusõiguse lepingut," tõdeb Riisaar, kes hoonestusõiguse sõlmimise ajal ministeeriumis ei olnud.

Kuigi dokumendid võtsid välja 5-6 firmat, osalesid haridusministeeriumi korraldatud suulisel enampakkumisel neist vaid kaks pakkujat. Esimene oli kinnisvarafirma (kelle nime pole teada, kuna enampakkumisel ei pea kaotajat avalikustama), kes pakkus 10 miljonit krooni. Teisena tegi pakkumise EBS Campus 10,1 miljoni krooniga.

Tõsi, EBS Campus oleks võinud kinnistu osta ka 10 miljoni krooniga, kuna tal on hoonele tehingu hinnaga ostueesõigus. Seega olid EBSi tiimi liikmed päeva lõpuks lahked ja kinkisid riigile 100 000 krooni!

Enampakkumise-eelselt tegeles võimalike huviliste eemalepeletamisega ka EBS ise. Nüüd soovib ettevõte 7500ruutmeetrise kinnistu sihtotstarvet muuta sotsiaalmaast ärimaaks.

Ilus muinasjutt tulevasest ühiselamust
Ärikooli EBS omanik Madis Habakuk tõdeb veel 2007. aasta kevadel ajakirjanduses, sisuliselt kuu enne suulist enampakkumist, et nad pole otsustanud, kas EBS ikka soovib hoonet (millel on eriti soodne hoonestusõigus EBSi kasuks - toim) endale osta või mitte.

Sellega aga ei nõustu haridus- ja teadusministeeriumi riigivara osakonna praegune juht Indrek Riisaar, kes viis enampakkumise läbi. "Me teadsime, et EBSil on ostuhuvi olemas. See plaan, et EBS tahab sinna uut ühiselamut ehitada, oli müügi ajal juba teada. Seda teadsid ka teised huvitunud pooled," ütleb Riisaar.

Samuti hindab Madis Habakuk tehingueelselt Eesti Päevalehe veergudel kinnistu tulevikupotentsiaali kehvaks. "Praegu on õppehoone ümber asuva maaga keeruline olukord, sest linn on pikka aega keeldunud sellele detailplaneeringut algatamast," sõnas Habakuk toona.

Nüüd aga selgub, et ministeeriumile aetud jutt ühiselamu rajamisest oli bluff. Ja juba tükk aega enne enampakkumise toimumist olid EBSi omanikud vaikselt kuulanud maad pilvelõhkujate rajamiseks EBSi maja taha parklasse.

Juba 2005. aastal tegid nad Tallinna linnaplaneerimisametile avalduse algatada detailplaneering kolme 30korruselise kõrghoone rajamiseks. EBSi hoone taha parklasse. Tõsi, teema vajub mitmeks aastaks soiku, kuid elustub uuest siis, kui kõnealune kinnistu on EBSi omanikel kindlalt taskus. Vaid mõned kuud pärast kinnisvaratehingu toimumist ilmuvad nad Tallinna linnaplaneerimisametisse sooviga saada luba vähemalt ühe kõrghoone ehitamiseks. Sel kevadel võttiski amet taotluse menetlusse, küsides ärimeestelt eskiisi. Kinnistu asub magusas kõrghoonete piirkonnas ja praeguse plaani teostumisel saab sellest korruselisuse mõttes kõrgeim torn.

Mailis Reps: annetus polnud seotud haridusministeeriumiga
Tallinnas Lauteri 3 asunud maja müügiotsuse langetamise ajal haridus- ja teadusministri ametit pidanud Mailis Reps kinnitab, et maja müügil ja sellel, et ostjad Keskerakonda rahaliselt toetanud on, ei ole mingit seost.

Intervjuu Mailis Repsiga.

Kas valitsuskabinet arvestas hoone müüki panekul ka selle ajalooga?

Ma olen selle ajalooga kursis. Valitsuse istungil (kui otsustati hoone müüa - toim) seda juttu ei olnud. Nii palju ma mäletan, et korra oli mul telefonikõne Madis Habakukega teemal, kas hoone müük läheb avalikule enampakkumisele või kinnisele. Minu seisukoht oli, et läheb avalikule enampakkumisele. Kusjuures ta väga ei vaielnud sel teemal. Ainult natuke muretses, et äkki ta tõstetakse õppehoonest välja.

Igatahes tema oli maja põhihuviline?

Jah. Tema tahtis ühiselamutesse investeerida. Ta soovis, et see surra-murra hoone ümber saaks läbi.

Kas ta siis tõsimeeli rääkis ühiselamutest?

Jah. Tal oli plaanis sinna üsna palju investeerida.

Praegu aga menetletakse linnaplaneerimisametis plaani ehitata sinna korteritega ärihoone…

Ütleme nii, et siis on asjad muutunud. Tol hetkel käidi rääkimas õppehoone arendusest.

Kas Te seda ka teadsite, et Madis Habakuk toetas koos teiste hoone omanikega 2007. aasta valimiste ajal Keskerakonda?

Ei. Tõenäoliselt on need mingid teise ringi otsused. Ma usun, et Madis Habakukel polnud erilist põhjust mind ära rääkida. Vähemalt minuga ta küll kuidagi eraldi ei suhelnud. Muude teemade kohta peate küsima erakonna esimehe käest. /---/ Seda, et erinevad kinnisvarainimesed toetavad kahte suuremat erakonda, olen ennegi märganud. Aga mis kaalutustel, ei tea. Haridusministeeriumiga pole see seotud.

EBS üritas riiki pankrotti ajada
2003. aastal riiki esindanud Toomas Heinaru tõdeb, et saaga EBSi hoone ümber läks nii koledaks, et EBSist pakkus talle rahalist kompensatsiooni. Toona juhtumit uurinud kaitsepolitseile sellest aga ei räägitud.

Hea diili nimel töötas nn EBSi tiim aastaid ja kinnistu kättesaamisele pani vundamendi EBSi finantsprorektor Tõnu Küttmaa, kes üritas viis aastat tagasi Imanta Hariduskeskust ebasoodsate laenudega pankrotti ajada. Küttmaa oli sel ajal lisaks EBSi finantsprorektori ametile juba seitsmendat aastat juhatuse liigeriigi enamusosalusega Imanta Hariduskeskuses, mis rentis riigile kuuluvat hoonet EBSilt. Seega tegi mees tehinguid sisuliselt iseendaga ja võttis riigi enamusosalusega firmasse raamatupidajana palgale ka oma naise.

Igatahes on EBSi tiimi rakendatud skeem hirmuäratav ja kindlasti heaks õppetunniks ärikooli eetikaloengutes.

Intressidel lasti tiksuda

"Kuna EBS oli Imanta üks omanikke (25% - toim), siis hakkas EBS Imanta Hariduskeskusele kõrge intressiga laenu andma. Need laenulepingud tehti tagantjärele umbes kuuele miljonile kroonile, mille eest EBS renoveeris koolimaja. Seejärel oodati rahulikult, kuni need intressid kasvasid koos laenuga üle kahekümne miljonini. Siis tegi tollane juhatus ettepaneku Imanta Hariduskeskus pankrotti ajada, kuna kõrgetele intresside tõttu ei suudetud laenu tagasi maksta," tõdeb Toomas Heinaru, kelle haridusministeerium pärast jama väljatulekut Imanta juhatusse määras ja kes praegu juhib Rae vallale kuuluvat veefirmat Elveso.

Küttmaa asemel Imanta juhatusse saanud Heinaru sõnul kartsid EBSi esindajad toona riiklikku enampakkumist ja maja sooviti iga hinnaga kätte saada võileivahinna eest pankrotimenetluse protsessis. See õnnestus, kuigi komplikatsioone oli piisavalt ja esialgu tuli piirduda hoonestusõigusega.

"See polnud hea mudel, aga see pandi tankina tööle. Ja huvitav on see, et see töötas ka," lisab Heinaru. Viimane peab EBSiga sõlmitud kokkulepet tulekahju kustutamiseks, kus tehti valus otsus: 20 miljonit on parem kui mitte midagi, arvestades lepingud, mis olid sõlmitud (eelmise juhatuse poolt - toim). Ta on eelmiste juhtide käitumist arvestades sõlmitud tulemusega rahul. Nagu on tulemusega rahul ka tollane haridusministeeriumi riigivara haldusbüroo juht Toomas Henk, kes juhtis hoonestusõiguse müügitehingut. Seega, EBS maksis hoonestusõiguse eest reaalselt 20 miljonit krooni. Samas tehingu hind oli 41 miljonit, aga see tasaarveldati EBSi 25protsendise osaluse ja EBSilt saadud kahtlaste laenudega.

"EBS maksis sel hetkel täieliku turuhinna," ütleb Toomas Henk, kes on praeguseni seotud haridusministeeriumiga. Mees aga ei suuda vastata küsimusele, miks hoonestusõigust enampakkumise teel ei müüdud. Henk tõdeb, et tema meelest pole mõtet vana teemat üles soojendada, kuna ka kaitsepolitsei uuris seda, kuid ei leidnud midagi. Siiski, läbirääkimised EBSiga olid ühed raskemad, millega Henkil on tulnud kokku puutuda.

Kapol tekkis huvi
"See oli väga jõhker võitlus. See on näide, kus riigi ja erasektori töö ei läinud kokku. Erasektor üritas riigil naha üle kõrvade tõmmata," tunnistab Henk.

Asi läks kohtusse ja pankrotiseisus riigifirmat oli raske päästa. Imanta Hariduskeskuse tolleaegse juhatuse liikme Toomas Heinaru sõnul üritasid nad viimase õlekõrrena ajakirjandust kasutada, kuna riigi väljavaated Imanta Hariduskeskust kohtus päästa polnud väga head.

"Artiklite peale reageeris kapo. Minu teada viidi Habakuked ja koolidirektor samal päeval vestlusele. See oli sel päeval, kui me võtsime pankrotiavalduse tagasi. Kapo esindaja ütles, et nad hoiavad asjal silma peal," lisab Heinaru.

Siiski ei jõudnud kapo silmad igale poole. Igatahes räägib Imanta Hariduskeskuse endine juhatuse liige Toomas Heinaru EBSi esindajate massilisest erakondade toetamisest kuuldes ka oma loo, mis heidab väga halva varju EBSi omanikele.

"Tegelikult tehti ka mulle mitu ettepanekut. Et lõpetame selle jama ära ja kõik tahavad elada ja nii edasi. Mitte summa suhtes, aga öeldi, et tehakse rahaline pakkumine, et ma ei võtaks tagasi seda pankrotiavaldust," tunnistab Toomas Heinaru 2003. aasta sündmusi. Mehe sõnul tehti ettepanek nelja silma all ja EBSi huvides. Suurusjärk polnud Heinaru sõnul sedavõrd märkimisväärne, et riskida vanglasse minekuga ja kindlustada pere hästi äraelamist.

"Ma ei saa öelda, kes selle ettepaneku tegi, kuna see inimene tegutseb ka Rae vallas. Ma arvan, et kui ma seda ütlen, siis on mul seda väga raske tõendama hakata," tõdeb mees nelja silma all suuliselt tehtud pakkumise kohta.

Tehing EBSiga oli erand
EBSiga tehtud rendileping oli pigem erandlik, ütles haridusministeeriumi riigivara osakonna juht Indrek Riisaar.

Kas tolleaegne minister (Mailis Reps, kelle ajal otsustati Lauteri 3 müük) tundis huvi hoone müügi kohta?

Ikka. See muusikakool (mille rahastamise hulka kuulus Lauteri 3 müük - toim) on hea poliitikaprojekt. Aga mingit erilist huvi ma küll ei täheldanud. Temaga olid kõik tegevused kokku lepitud.

Kas see on tavaline praktika, et eraülikoolid saavad riigilt rentida odavalt õppehooneid ja nende kasuks seatakse ostueesõigus?

Ei, see oli pigem erand.

Mart Habakuk: EBS maksis hullu hinna
Intervjuu Mart Habakukega, kes on EBS Campuse peamise omaniku EBS Groupi nõukogu liige ja kellele kuulub 5 protsenti hoonet omavast EBS Campusest.

EBS Groupi omanik, Mart Habakuke isa Madis Habakuk viibib sel nädalal välimaal ja Äripäeva polnud võimalik teda tabada.

Miks Te koos teiste EBSi õppehoone omanikega toetasite valimiste ajal nii Keskerakonda kui ka Reformierakonda üpriski suurte summadega?

Ma sealt küll ei otsiks mingit seost. Oma äranägemise järgi on toetatud aastaid mitte ainult erakondi vaid ka heategevust ja haridust. Sealt küll midagi eriskummalist välja imeda ei anna.

See ei olnud poliitiline väljapressimine?

Ei.

Kas Teile ei tundu kummaline, et neli inimest, keda kõige rohkem seob üks hoone, otsustavad ühel päeval suurtes summades toetada kahte täiesti üksteisest erinevat erakonda?

Nende toetajate jaoks ei ole see hoone mingi eriskummaline asi. See hoone on olnud üle kümne aasta kooli kasutuses ja praegu ei näe küll keegi, et seal midagi võiks muutuda. See ei ole äriprojekt.

Selles mõttes ju on, et parklasse planeeritakse kõrghooneid?

Jah. Selles mõttes on diskussiooni alustatud. Aga teate ju ise seda Maakri kvartali saagat. See on diskussiooni ja arutelude algatamise tasemel. Neid muutujaid on selgelt liiga palju, et seda äriplaaniks nimetada.

Kas olete kursis ka 2003. aasta tehingutega, mil EBS esitas riigifirmale Imanta Hariduskeskus pankrotiavalduse, et hoone välja osta?

See oli suhtedraama. Lõppkogemus oli see, et EBS maksis selle eest hullu hinna. Jõuti sellisele kokkuleppele, et ma küll ei ütleks, et EBS oli võidumees. Maksime täishinna, mille mitu sõltumatut hindajat arvestasid turuhinnaks ilma koormisteta (hoonestusõiguseta - toim). See oli pigem sellest, et saaga kogus tuure ja polnud võimalik koolipidamiseks sellist asja jätkata, miks küsitud summa ära maksti. Olukord hakkas segama põhitegevust.

Keegi ei vaadanud seda toona investeeringuna. Pärast läksid kesklinna hinnad lihtsalt üles.

Imanta Hariduskeskuse tollane juht Toomas Heinaru väidab, et talle tehti EBSi huvides rahaline ettepanek jätkata pankrotimenetlust.

Esimest korda kuulen. Tundub mõttetu, kuna riigi poolel pole ühe inimese otsustada ükski otsus. Kõlab täiesti arulagedana.

Mõlemad osapooled (riik ja EBS) ütlevad, et tehing tehti turuhinnaga. Miks hoonestusõigust tollal enampakkumise teel siis ei müüdud?

Seda ma ei oska öelda.

Kuidas kommenteerite, et EBSi finantsprorektor Tõnu Küttmaa istus kuni 2003. aastani kahel ametikohal ja sõlmis lepinguid sisuliselt iseendaga?

Ma julgen kahelda, et ta sõlmis tehinguid protseduure jälgimata. Ma usun küll, et keegi varaga protseduure arvestatama midagi ei teinud.

Heinaru: koolipapale tehti hea äraolemine
Imanta Hariduskeskuse juhatusse kuulus 1996-2003 EBSi finantsprorektor Tõnu Küttmaa kõrval ka toona Lauteri 3 majas tegutsenud Tallinna Kergetööstustehnikumi direktor Aivo Natka.

Vähemasti tõdeb neist järgmine juhatuse liige Toomas Heinaru, et Natkat kasutati ära. "Mul on selline tunne, et juhatuse esimehe usaldust (Natka - toim) kuritarvitati. Ta jäi pigem haridustöötajaks ja neid majandustehinguid ta väga ei mõistnud. Ta vist vaatas pigem seda, et kool saab korda ja väljast on kõik ilus," kirjeldab Heinaru. Mees lisab, et kui mälu teda ei peta, siis "koolidirektoril maksti Imanta poolt kinni kütus ja komandeeringuid. Samuti oli mingi Opel garaažis. Temale tehti lihtsalt hea äraolemine".

Vastukaaluks kirjutas Heinaru sõnul ebanormaalsetele laenudele alla Natka, mitte finantsjuht Küttmaa, kes esindas EBSi finantsprorektorina sisuliselt lepingu teist poolt.



Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
27. December 2008, 11:43
Otsi:

Ava täpsem otsing