Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Äripäev hakkas langust aimama alles juunis

Kertu Ruus 29. detsember 2008, 14:09

Äripäevas 2008. aastal avaldatud juhtkirjad
näitavad, et ka Äripäeva toimetuse seisukohad ja ennustused näitasid aasta
jooksul üles liigset optimismi. Alles juunis ennustasime nullkasvu.

2008. aasta esimeses juhtkirjas "Püsime veel endiselt sadulas!" avaldas Äripäev lootust, et kõigest hoolimata kasvab Eesti majandus 2008. aastal 5-6 protsenti, mis tuleneb osaliselt eelmiste aastate inertsist. Lõpus oli siiski skeptiline toon. "Happy end? Vara – vaatame filmi lõpuni."

Tõsi, optimism oli aasta alguses üldine. "Äripäev külvab täiesti asjatut paanikat, sest meie arvates mingit üldist ehitusmahtude langust ei tule," märkis näiteks ASi Rudus Eesti tegevdirektor Toomas Vainola 7. jaanuari lehes. 10. jaanuaril ilmunud uudises aga ennustas ekspertide arvamusi kogunud Konjunktuuriinstituut, et majandustsükli langusfaasi sügavpunkt jääb juba 2008. aasta esimesse poolde. Vaid 13 protsenti eksperte uskus, et põhi jääb 2009. aastasse (2008. aasta esimene pool – 50 protsenti; 2008. aasta teine pool – 37 protsenti).

Ka rahandusminister Ivari Padari sulest ilmus aasta algul essee "Mõõdetud sammul stabiilse majanduse poole", kus Padar ootas majanduse kohandumist ning 5,2 protsendilist majanduse reaalkasvu. "Tänavu pole oodata tööpuuduse kasvu ega ka reaalpalga langust. Lisaks on riik mõelnud abivajajaile - pensionid kasvavad rohkem kui eales varem, peretoetused suurenevad, vanemahüvitise maksmise aeg pikeneb. Seega saab elanike toimetulek riigis tervikuna vaid paraneda," uskus Padar.

Tegelikult on olukord kvartal kvartalilt hullemaks läinud, aasta kolmanda kvartali majanduslangus oli 3,5 protsenti ja järgmiseks aastaks ennustab Eesti Pank ligi 5protsendilist langust. Pikka aega 4 protsendi juures püsinud tööpuuduse määr tõusis kolmandas kvartalis 6,2 protsendile.

Optimistlikke soovitusi andsime aasta algul ka börsile investeerimiseks. 21. jaanuaril ilmunud juhtkirjas "Tark raha ostab paanika ajal" nentis Äripäev, et Tallinna börs ja Balti riigid võivad sellel aastal investoritele suurepäraseid ostuvõimalusi pakkuda. "Tark raha ostab siis, kui turgudel valitseb paanika ja hirm. Äripäev arvab, et me oleme "paanikapunktile" praeguseks juba üsna lähedale jõudnud," seisis juhtkirjas. Tegelikult oli suurem kukkumine alles ees. Novembri lõpuks oli Tallinna börsi OMXT indeks kukkunud 2007. aasta veebruari kõikide aegade kõrgeima tasemega võrreldes ligi 75 protsenti.

6. veebruaril ilmus veel üks positiivne juhtkiri, "Hullem möödas, jalad põhjas", mille pealkiri räägib iseenda eest. "Jalad on tugevalt põhjas, siit pole muud kui hakata taas ülespoole ronima," olime optimistlikud. Põhjendasime seda äsjasaabunud heade uudistega. "Esmalt teatas JPMorgan Chase Co, et meie majanduse väljavaated on üle pika aja taas rõõmsamad - languse ohtu pole, kasv jääb Baltimaades 5-8 protsendi vahele. Hansabank Marketsi prognoos on samuti optimistlik: analüütik Maris Lauri sõnul on suurem paanika juba möödas, aasta teises pooles hakkame kosuma. Skandinaavia pangad, kelle omanduses on meie suurimad laenuandjad, pole kannatanud globaalse laenuturu kokkukuivamise tõttu - laenukraanid püsivad lahti ja ka intressid esiotsa paigal."

Mais tõdesime, et tarbimisele ja kinnisvarale tuginenud buum on järsult lõppenud, kuid väljendasime kasvunumbrite üle üllatust. "Makroanalüütikud olid ennustanud majanduskasvu edasist pidurdumist, aga nii kolme-nelja protsendini. Tuli aga 0,4 protsenti, põhimõtteliselt nullkasv. Nii pessimistlik polnud keegi," tunnistasime siis.

Alles juunis kirjutasime, et sel aastal me kasvu ei näe. "Leiame, et vähemalt selle aasta lõpuni jätkub nullkasv," oli kirjas 10. juuni Äripäevas ilmunud juhtkirjas. Muidugi, tagantjärgi tarkusega vaadates oli seegi alusetult rõõmus teadaanne. Augusti keskpaigas vastasime küsimusele "Kas enam hullemaks minna ei saa?", et saab küll ja läheb ka. "Tõenäoliselt pole praegused numbrid veel kõige punasemad, mida lähiajal näha saame. Tööd on aina vähematel, tarbimine kahaneb ja kütusehinnad suruvad maadligi. Valmistuge halvemaks," andsime nõu.

Püsivalt kriitilised oleme samas olnud riigi kulutuste suhtes, kirjutades juba jaanuaris juhtkirjas, et
et riigieelarve on liiga õhku täis pumbatud. Aprillis pidasime oma juhtkirjas "Rihm koomale ja moosi ei näpi!" rahandusministeeriumi 3,7protsendilist majanduskasvu prognoosi liiga helgeks. "Meil on kuri ja karvane kahtlus, et ka praegune prognoos on liiga optimistlik ja arvatav kolmemiljardiline auk riigieelarves kasvab tegelikkuses suuremaks," sõnas juhtkiri.

Siiski, kui rahandusministeerium andis parlamenti üle riigieelarve, mille aluseks oli võetud 2,6protsendiline majanduskasv, siis pidasime seda oma 26. augustil ilmunud juhtkirjas mõistlikuks. "Äripäeva arvates on 2,6 protsenti täiesti usutav hinnang, mille võiks järgmise aasta eelarvet tehes aluseks võtta. Samas peaks olema valmis paindlikult ja kiiresti reageerima, kui olukord läheb hullemaks."

Sügisel, kui üleilmne kriis lõpuks päriselt meie randa jõudis, muutusid mitmed Äripäeva juhtkirjad paradoksaalsel moel aga julgustavamaks. 1. oktoobri lehe juhtkiri "Elustandard võib langeda kõigil” lõppes üleskutsega: "Kindlasti ei kesta majanduskriis igavesti ja millalgi lähevad olud taas lahedamaks. Küsimus on ajas - ehk juba aasta-paari pärast. Ärme norutage, ärme süüdista, iseenda adekvaatse käitumisega saame paremate aegade naasmist ainult kiirendada."

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
29. December 2008, 14:09
Otsi:

Ava täpsem otsing