Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Eesti Panga kulud vähenevad 12 protsenti

30. detsember 2008, 13:18

Keskpanga põhitegevuskulud vähenevad 2009.
aastal võrreldes lõppeva aastaga 12 protsenti 317 mln kroonini. Pank võttis
vastu tuleva aasta eelarve ja kinnitas kolmeks aastaks arengukava.

Järgmiseks aastaks koostatud eelarve kohaselt ootab Eesti Pank välisvaluutareserviga seotud finantstehingutelt tulu 912 miljonit krooni ja 2009. aasta kasumiks 332 miljonit krooni, teatas pank. Keskpanga põhitegevuskulud, milleks on sularaha valmistamise kulu, personalikulu, haldus- ja majanduskulu ning põhivara kulum, vähenevad eelkõige sularaha valmistamise kulude vähenemise tõttu.

Eesti Panga president kinnitas keskpanga strateegilise arengukava aastateks 2009-2011 ning panga 2009. aasta finantsprognoosi ja eelarve, kus olulisima eesmärgina on nimetatud euro kasutuselevõtt.

Strateegilise arengukava kohaselt on Eesti Panga peamine rahapoliitiline eesmärk 2009-2011 tagada valuutakomitee sujuv toimimine ning aidata Eestil liikuda euro kasutuselevõtu suunas, teatas pank. Eesti majanduse seirel pööratakse põhitähelepanu inflatsiooni inertsi ja väliskeskkonna ebakindlusega seotud probleemidele, majanduspoliitilises koostöös valitsusega leitakse viise neist ohtudest tuleneda võivate tagasilöökide vältimiseks.

„Finantsstabiilsuse tagamisel peab keskpank enda olulisimaks strateegiliseks eesmärgiks arendada Eesti finantssektori turvavõrku ning pöörab erilist tähelepanu finantssektori infrastruktuurile. Koostöös Rahandusministeeriumi ja Finantsinspektsiooniga tugevdatakse riiklikku ning koostöös Balti riikide ja Põhjamaade keskpankadega piiriülest valmisolekut kriisihalduseks,“ kommenteeris Eesti Panga president Andres Lipstok.

Euroalaga ühinemisega seoses on Eesti Panga olulisim eesmärk viia euro kasutuselevõtu ettevalmistustööd nii kaugele, et need oleks võimalik lõpetada 12 kuu jooksul enne eurole üleminekut. Lisaks valmistatakse ette välisvaluutareservide haldamise muudatused, et tagada varade optimaalne investeerimine majandus- ja rahaliidu täisliikmena. Strateegia kohaselt tagatakse sularahahalduse valmisolek euro sularahale üleminekuks.

„Kuivõrd Eesti Panga olulisim strateegiline eesmärk on euro kasutuselevõtt, siis sellest lähtuvalt oleme koostanud ka keskpanga 2009. aasta eelarve. Panga eesmärk on pakkuda keskpanga teenuseid kuluefektiivselt. Nii oleme majanduskeskkonna nõrgenemisest tulenevalt põhjalikult läbi vaadanud kogu kulueelarve ning kavandanud ennekõike need kulud ja investeeringud, mida ei ole otstarbekas või võimalik edasi lükata, nagu näiteks Eesti Panga sularahakeskuse ümberehitus eurode käitlemisele vastavaks,“ rääkis Lipstok.

Eesti Pank plaanib 2009. aastal valmistada sularaha 60 miljoni krooni eest, mis on 43 protsenti vähem kui 2008. aastal. Samuti kahaneb 2009. aastal 4,3 miljoni krooni võrra meenemüntide ja meenepangatähtede valmistamise kulu. Kõik kavandatud meenemündiprojektid on panga jaoks kasumlikud.

Eesti Panga palgakulu jääb eelarve kohaselt 2008. aasta tasemele, mis on 124 miljonit krooni, samuti ei muutu ametikohtade arv.

2008. aastaga võrreldavale tasemele jääb ka Eesti Panga haldus- ja majanduskulu, milleks on 95 miljonit krooni. Haldus- ja majanduskulu koosneb peamiselt panga põhitegevuseks vajalike ostuteenuste - infotehnoloogia, töökeskkonna haldamise, finantsvara haldamise, töötajate koolituse ning lähetuse, rahvusvahelise ja siseriikliku kommunikatsiooni ning trükiste kuludest.

Põhivara soetustest on kõige suuremad Sakala 4 (finantsinspektsiooni) hoone renoveerimine ja eurosüsteemi turvanõuetele vastava sularahakeskuse projekteerimis- ja ehitustööd.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
30. December 2008, 13:18
Otsi:

Ava täpsem otsing