Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

REISIKIRI: vastuolulises Iraanis

04. jaanuar 2009, 23:43

Iganenud islami seadustikul põhinev
valitsemiskord, skandaalid tuumaprogrammi ümber ning väliselt täielik
vastandumine läänele on maalinud Iraani Islamivabariigist pildi kui monstrumist,
kes õgib uskmatuid ja elutseb omaette planeedil.

Kui hakataks koostama maailma paariariikide edetabelit, leiaks Iraani vaieldamatult selle eesotsast. Osaliselt on see muidugi õige, kuid tegelik Iraan on vastuolude riik. 1979. aasta islamirevolutsiooni ideaalid on paljuski just nimelt rahva hulgas devalveeruma hakanud. Tänavatel müüdavate lääne kaubamärkide odavate koopiate taustalt on suisa raske leida midagi kohalikku ja eripärast.

Üks silmapaistvamaid muudatusi Iraani sisenemisel on vaieldamatult naiste riietus. Seaduste kohaselt peavad õrnema sugupoole esindajad katma juuksed, kandma pikki pükse ning pikkade varrukatega särki, mis katab ära ka taguotsa. Tegelikkuses neid reegleid tänapäeval ei järgita. Muidugi on tänavapildis oma kindlal kohal üleni musta kangasse mattunud naisterahvad, kuid nende kõrval on selgelt näha ka tüdrukuid, kes rätiku nii kaugele kuklasse lükkavad, et see tundub kohe-kohe peast pudenevat.

Geograafilisest vaatevinklist on suur osa Iraanist mägine poolkõrb. Tõsi, riigi põhjaosas Kaspia mere ääres leidub veidikene metsa, mis on kujunenud kohalike hulgas populaarseks suvituspaigaks. Ka kliima on põhjas pehmem ning mitte nii tapvalt kuum.

Iraan on võrdlemisi linnastunud. Kunagises nomaadse elukorraldusega piirkonnas on liikuvale eluviisile truuks jäänud järjest vähem perekondi. Suurlinnadena võiks üles loetleda loomulikult pealinn Teherani, lisaks Mashhad, Tabriz, Esfahan, Shiraz ja palju muid.

Ajaloolises plaanis võrdlemisi hiljuti rajatud pealinn vaatamisväärsustega ei raba, kui teid ei huvita just lõputu hulk poliitilise funktsiooniga hooneid ja seintele maalitud islamistlikud ning padunatsionalistlikud loosungid.

Teherani puudujäägid teeb kõik kuhjaga tasa Esfahan. Safaviidide dünastia pealinna keskmeks on kahtlemata imaami väljak. Õigupoolest on Iraanis iga linna südames just sama nimega koht, kuid Esfahani puhul on seda raske väljakuks nimetada. Abbas I soovis nimelt ehitada teist Mekat.

Täna asub purskkaevude ja rohelusega ehitud platsi ümbritsevas pea katkematult kulgevas hoones bazaar ehk turg. Turukäiku katkestavad aga muuseumitena toimivad Šeik Lotf Allahi mošee, Ali Qapu palee ning Šahhi mošee. Keeruline kujutleda, et kunagi kasutati seda maailma suurimate väljakute hulka kuuluvat monstrumi polo mängimise platsina.

Vast lääne turistile tuntuim paik Iraanis on Persepolis ehk Takht-e Jamshid, nagu kohalikud seda tunnevad. Paraku pole iidsest Ahhemeniidide dünastia paleest just palju säilinud. Oma töö on teinud nii Aleksander Suure süüdatud tulekahju kui ka ajahammas.

Siiski leidub säilinud seinafragmentidel põnevaid kujutisi kingitusi toovatest naaberalade valitsejatest ning märkimisväärne hulk kiilkirjas kivisse raiutud tekste. Ülevalt mäe pealt, kaljusse rajatud hauakambri juurest, avaneb aga kaunis vaade tervele kompleksile ja ümbritsevale väljale.

Vaatamisväärsusteni jõudmisega selles islamiriigis aga probleeme ei teki. Bussiliiklus on lausa suurepäraselt korraldatud ning masinad uhkemad kui nii mõneski Euroopa riigis. Siiski kaasneb kogu süsteemiga parasjagu huumorit. Esiteks tuleb naljaga ja rahulikult võtta pidevalt ettetulevaid söögipeatusi, kus kõik bussist väljuma peavad, et siis pool tundi kuni tund kannatlikult ukse taga seista.

Karm tõsiasi on ka see, et kõik Iraani bussijuhid tahtsid tegelikult lenduriteks saada – nende ametimärk on kaunistatud tiibadega. Samas pole antud riigis nendel ametitel erilist vahet. Bussijuht peab olema vähemalt sama osav kui lendur. Pidev signaalitamine, kaost meenutav liiklus ja veendumus, et vasakpööret on õige ikka paremast sõidureast sooritada. Au tuleb anda ka jalakäijaile, kes tee ületamiseks ennastunustavalt sellest õudusest läbi joosta püüavad.

Valdavalt on kohalikud turistide vastu viisakad, kuid sageli võib suhtluses tunda negatiivset varjundit. Liigne pealetükkivus on pigem reegel kui erand. Tänaval soovib iga teine inimene enda robustses inglise keeles tere öelda. Ja kui sa ei vasta, leidub tüüpe, kes jäävad tervitust korrutama kuni oled sunnitud talle tähelepanu pöörama.

Loomulikult püüavad taksojuhid ja muud äritsejad turistist võimalikult palju raha välja pigistada. Meil õnnestus Zanjani-nimelises väikelinnas kohtuda isegi sedavõrd keevaverelise autojuhiga, et pärast pikki, vägivaldseks kiskuvaid vaidlusi kutsus meie hotelli juhataja kohale automaatidega varustatud politsei.

Üldiselt on Iraani ühiskond eurooplase jaoks võõras. Viibides seal kuu aega hakkab juba endalegi tunduma, et pearätita ja T-särgiga välja minna on äärmiselt ebasobiv. Samuti tekitab naisterahvana üksinda tänavale astumine üllataval kombel õudust ja seda mitte ainult ümbritsevates inimestes.
Isegi suitsetamine hakkab vaikselt kuriteo maiku omandama. Kohalikele naistele on see nimelt keelatud. Raske öelda, kas taoline kohanemine on positiivne või negatiivne nähtus.

Selle valguses pole aga üllatav, et Iraani mehed võtavad nädalavahetustel ette kulukaid reise naaberriiki Aserbaidžaani. Seal saab vabalt alkoholi tarbida ja Kaspia mere ääres peesitavaid bikiinides naisi vaadata. Ületades jalgsi kahe riigi vahelist piiri, astudes esimese sammu Aserbaidžaani alale ning võiduka liigutusega pearätti ära rebides, tekkis igal juhul kummaline vabanemise tunne. Sellele õhustikule andsid vürtsi ka kooris svoboda karjuvad aseritest veokijuhid.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
16. January 2009, 11:03
Otsi:

Ava täpsem otsing