Vitsur: Eestil puudub ruum üldiste maksusoodustuste tegemiseks

05. jaanuar 2009, 13:39

Eesti võimalus majanduse elavdamiseks oleks
kitsamalt fokusseeritud soodustuste tegemine ettevõtetele, ütles
majandusekspert Heido Vitsur vaagides Ameerika Ühendriikide peatse presidendi
Barack Obama ulatuslike maksukärbete plaani võimalikku rakendamist Eesti
tingimustes.

Järgneb Heido Vitsuri arvamus.

"Et leida vastust küsimusele, mida Eesti võiks oma maksupoliitikas analoogiliselt Ameerikaga majanduse elavdamiseks ette võtta, tuleb esmalt silmas pidada tervet rida põhimõttelisi erinevusi Ameerika ja Eesti maksusüsteemides.

Esiteks seda, et Ameerika on puhtakujuline tulumaksu maa, kus tulumaksu osa on riigieelarve tuludes mitu korda suurem kui Euroopas ja ka Eestis, mistõttu on seal ka enam võimalusi tulumaksualaste initsiatiivide kasutamiseks. Kaudsetel maksudel majandusele paraku sellist vahetut toimet pole. Ameeriklaste manööverdamisruum on siin lihtsalt tunduvalt suurem kui meil.

Teiseks oluliseks erinevuseks on asjaolu, et enamik initsiatiive on Ameerikas tähtajalised ja seetõttu täpselt ajastatavad.

Kolmandaks erinevuseks on Ameerika maksusüsteemi erakordne komplitseeritus, mis võimaldab teha erinevaid ja täpselt suunatud soodustusi.

Neljandaks on Ameerikas tulumaksusoodustuste andmine erinevalt Eestist täiesti tavaline ja kiirelt läbiviidav tegevus.

Viiendaks peame arvestama, et maksusoodustuste tegemisega on Ameerikas tavaliselt kaasnenud (ilmselt ka seekord) riigivõla kasv, mis meile pole eriti vastuvõetav.

Kui nüüd tulla Obama majanduse stimuleerimise paketi juurde, siis see jaguneb laias laastus kaheks – esiteks, soodustused ettevõtjatele investeeringuteks jne ning teiseks soodustused töötajatele nõudluse suurendamiseks. Kuivõrd Eestis on investeeringutele juba ammu 0-tulumaksumäär, siis siin pole meil enam edasi kuhugi minna. Samuti pole alust arvata, et dividendide maksustamise määra muutmine võiks praegusel momendil ettevõtlusaktiivsusesse olulist muutust tuua. Ei ole ju meie ettevõtjate hetke põhimureks tulumaks, vaid see, kuidas sel ja ilmselt ka järgmisel aastal ettevõtte töös hoidmiseks hädavajalikke laenusid refinantseerida, kuidas saada viimase kahe aasta inflatsiooniga kõrgele tõusnud kulutused taas konkurentsivõimelisele tasemele.

Ettevõtjad on siin juba ammu osutanud sotsiaalmaksule, kuid paraku jätnud ütlemata, kust pensionideks ja tervishoiule sel juhul raha võtta. Erilisi reserve meil siin kulutuste kokkuhoiuks ei ole, sest Eurostati andmetel oleme me mõlemas valdkonnas niigi Euroopa kõige kokkuhoidlikumate seas. Kuid sellele vaatamata jääb karmiks tõsiasjaks, et viimase kahe-kolme aastaga oleme me kaotanud galopeeriva inflatsiooniga ligi viiendiku oma rahvusvahelisest konkurentsivõimest ja see kaotus tuleb meil kiiresti tagasi teha kas tootlikkuse kasvu või kulude vähendamisega.

Samas pole olukord siiski nii lootusetu, kui esialgu paistab. Kuigi meil puudub ruum üldiste maksusoodustuste tegemiseks, ei välista see kitsamalt fokusseeritud soodustuste tegemist ettevõtjatele. Seda ikka sellisel moel, et tekiks või kasvaks ekspordivõimeline tootmine. Ning võimalusi on siin tunduvalt rohkem kui üksnes maksusoodustused. Kuivõrd Eesti peab oma ressursid suunama just ekspordi toetamisele, aga mitte sisenõudluse kasvatamisele, ei näe ma mingit võimalust ega ka mõtet üksikisiku tulumaksu alandamiseks."

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    06. January 2009, 11:43
    Otsi:

    Ava täpsem otsing