Elamud surnud ringil

Detsembris rääkisid meediakanalid Euroopa Komisjoni kavandatavast 200 miljardi euro suurusest päästeplaanist finantskriisis Euroopa majanduse turgutamiseks. Kuid vähesed ilmselt teavad, et ses plaanis on kilbile tõstetud ka hoonete, sh elumajade energiasäästlikkus ja rohelise energia laiem kasutamine elamumajanduses. Plaan sisaldab soovitust liikmesriikidele vaadata üle struktuurifondide raha kasutamine.

Kahetsusväärne, kui vajalikud algatused jääksid meil haldussuutmatuse taha, mille näide on euroraha kehv kasutamine. Korteriühistute liit loodab, et ELi ettepanekuid tõsiselt võetakse ja jutt energiasäästlikkusest igas mõttes inimesteni jõuab.

Lootust on. EPLile antud intervjuus märkis majandus- minister Juhan Parts vajadust käivitada hoonete soojustamise programm, mis annaks tööd siseturule ja on ka pikaajaline investeering.

Selge, et kõigi kulutustega ei tule inimesed toime. Tavalise elektripirni võib ta ju ökonoomsema vastu vahetada, kuid paljud abinõud vajavad palju raha ning kollektiivset tahet asi ära teha. See ei tähenda vaid majaelanike kokkuleppeid laenu võtta ja osa tööd ära teha, vaid kindlasti ka riigi tuge oluliste tööde kaasfinantseerimisel.

Midagi pole parata, Eestis elab enamik inimesi kortermajades (üle 80% linnade ja ligi 40% maaelamufondist). Enamik majadest on ehitatud nõukogude ajal. Nende soojapidavus ei hiilanud ökonoomsusega juba ehitamise ajal.

Paljude majade renoveerimine on surutud surnud ringile: korteriühistul pole raha, et teha maja energiasäästlikumaks ja hoida kokku maja - iga korteriomaniku - kulusid. Kuid seda raha ei saagi tekkida, kui elanike sissetulekutest läheb suur osa energiamahuka eluaseme eest tasumiseks. Kriis võib aga raskusi süvendada. Tallinnas tõusis toasooja hind oktoobrist 36,6%, hinnad tõusid mujalgi Eestis.

Surnud ringist aitaks välja see, kui riik aitaks nt 30-50% küttesüsteeme renoveerida. Sama suur toetus võiks olla ka ühistutele, kes otsustavad kasutada ka alternatiivseid energiaallikaid. See näitaks, et liigume ELiga ühes suunas, eriti kui 1. jaanuarist on energiamärgis Euroopa direktiivist tulenevalt meilgi kohustuslik. Energiamärgis pole eesmärk omaette, vaid olukorra fikseerimine, mis loob hea aluse juhul, kui hoone energiatarbimine on suur, midagi põhjalikku ette võtta - alustuseks energiaauditi tellimise, seejärel renoveerimisplaani koostamise ja selle elluviimise.

Energiasäästlikkusest rääkides on meil liiga palju silmakirjalikkust: ühelt poolt räägitakse palju ja kõvasti säästvast eluviisist ja rohelisest energiast, teisalt lastakse suur hulk energiat majade kehvadest paneelidest välja - köetakse õhku. Ometi on see meie inimeste raha ja meie elukeskkond. Säästame tegelikult, mitte sõnades.

Autor: Urmas Mardi