Tavid skandaalis

Bulgaaria prokuratuur kahtlustab Vene maffia raha pesemises kohalikku ettevõtet Optima Ca, mille tegevjuht oli Dmitri Abramkin.

Venemaalt tulnud rahaülekannete tegemisel kasutati võltsitud dokumente ja näilikke äritehinguid. Kahtlustuse kohaselt kanti ligi pool miljardit eurot ka ASi Tavid kontodele ning tõmmati sealt sularahas välja.

Finantspettus hakkas hargnema, kui mullu 23. mail arreteerisid Bulgaaria võimud Abramkini, kes istub endiselt vanglas.

Bulgaaria ajalehes 24 Chasa võimalikust Bulgaaria ja Eesti vahendusel toimunud rahapesust ilmunud artikli üks autoritest Momchil Indjov ütles eile Äripäevale, et Bulgaarias kinnisvarafirmana registreeritud Optima Ca oli seni Bulgaaria avalikkusele täiesti tundmatu ettevõte. "Kahjuks tegutseb Bulgaarias palju välismaa kapitalil põhinevaid kinnisvarafirmasid, millele pole keegi tähelepanu pööranud," sõnas Indjov.

Abramkiniga on Eestis seotud kolm firmat - Instmark, Sevenert ja Montevalle. Kahel esimesel oli aruannete järgi 2006. aastal nõudeid Tavidi vastu, kusjuures Instmark on seotud Eesti seni suurima rahapesujuhtumiga.

Seda rahapesujuhtumit uurinud riigiprokurör Steven-Hristo Evestus ütles, et ehkki Bulgaaria prokuratuuri menetluses olevas nn Tavidi juhtumis jooksevad läbi samad nimed ja firmadki, on tegemist siiski eraldiseisvate uurimistega.

"Bulgaaria õigusabi taotlust täidetakse täiesti eraldiseisvalt. See puudutab teistel aegadel tehtud ja teisi tehinguid. Me ei edasta oma menetluse materjale, vaid meie rahvusvaheline osakond ja keskkriminaalpolitsei täidavad taotlust iseseisvalt. Ehkki see pole identne meie (2007. a rahapesu - toim) kriminaalasjaga, on skeem nähtavasti sama. Tegelased kattuvad, seekord läbib skeem ka Bulgaariat," rääkis Evestus.

Evestus kritiseeris Vene võime, kellele Eesti esitas paar aastat tagasi rahapesu kriminaalasjas ligi sajaleheküljelise õigusabitaotluse, millele pole tänini vastust saadud.

"See asi on varjusurmas, sealt poolt on vaikus. Võimalik, et asja mahukuse tõttu võtab see aega, kuid lõplik otsus oleneb nende vastusest," lausus Evestus.

"Venemaa poolel ei süüvinud keegi sellesse, kust see raha pärineb. Leiti, et raha päritolus pole alust kahelda ja mingit menetlust ei tehtud, uurimist ei algatatud," ütles Evestus. "Mind huvitab väga, kuidas Bulgaaria tuvastab selle, mis meil Venemaaga pole õnnestunud. Praegu pole viiteid, kust raha on pärit. Ma ei välista, et raha on pärit ühest allikast."

Ta lisas, et praegu Tavidile varju heita ei saa. "Tavidisse tuli raha selle eesmärgiga, et puhtaks saada. Kas Tavid oli sellest teadlik? Nii meie menetluses kui ka Bulgaaria menetluses tundub, et Tavid on heauskne firma," lausus Evestus.

"Et kasutati Eestit ja muid riike, et raha puhtaks pesta, on teada," märkis Evestus. "On kindel, et rahaga tehti mingisuguseid kahtlaseid toiminguid ja tehinguid, millele need isikud pole ei siin ega teistes riikides suutnud selgitusi anda. See on jäänud lahtiseks ja on palju küsitavusi. Raha päritolu on jäänud selgusetuks ja edasiseks uurimiseks oleks vaja päritoluriigi ehk Vene Föderatsiooni õigusorganite abi."

Tavidi suuromanik Alar Tamming teatas, et pigem võiks küsimusi arutada homme (täna - toim) pressikonverentsil. Saades teada, et Äripäev avaldab artikli täna, suunas Tamming küsimused ettevõtte juhile Kuno Räägule.

"Mina pole kohtunud Dmitri Abramkiniga, aga tema näiteks on ja tema oskab üleüldse paremini vastata teie küsimustele," sõnas Tamming. Kuno Rääk jäi aga Äripäeva küsimustele vastates väga üldsõnaliseks.

Intervjuu Kuno Rääguga.

Teie küsimused on täpselt sellises stiilis, nagu mina helistaksin teile ja ütleksin, et töötate seal Äripäevas ja kas saaksite öelda, kui palju Eurexi valuutavahetus täpselt teilt reklaami on ostnud ja millises formaadis ning kellega te täpselt kohtusite, kui sealt teenust ostma tuldi.

Eesti meedias on tekkinud suur uudis ühe tagasihoidliku Bulgaaria lehe tõttu, kus faktide asemel on palju spekulatsioone.

Ma kindlasti ei saa vastata, kas see või teine ettevõte on meie klient. Ma leian, et meie kliendil on õigus sellele, et kolmas inimene ei avalikusta, kas ta on meie klient või mitte.

Tema ütlusi sel teemal ma ei oska kommenteerida.

Saan kommenteerida, et kliendisuhte loomisel on kindlad protseduurid lähtuvalt rahapesu seadusest. Ei saa luua kliendisuhet, kui pole näost näkku kohtunud kliendiga. Olen kogu aeg järginud seda põhimõtet. Kui mingi ettevõte on meie klient, siis selle ettevõtte esindajaga oleme silmast silma kohtunud, see on kindel.

Võin öelda "ei", võin öelda "jah". Aga tegemist on kliendi nimega, mida ma ei saa avaldada. Kui mõne ettevõtte bilansis oli kirjas, et neil on meie vastu nõudeid, siis see ettevõte on andnud meile raha mingiks tehinguks või millekski niisuguseks.

Kui ettevõte on Eestis registreeritud ja näiteks osutab veel mõnda finantsteenust, siis see tähendab, et juhatus on usaldusväärne, kuna firma on saanud loa finantsvahendusega tegeleda. Ja kui ettevõttel on ka konto näiteks kolmes pangas, on pank ka kontrolli läbi teinud ja teadlik, et raha on kõik õige. Igatahes Tavidi eesmärk on pigem võimuorganeid aidata, et ei tekitataks mingit jama ja pahandust.

AS Tavid on ainuüksi eelmisel aastal saatnud võib-olla tuhandeid teateid. Ajakirjandus on võtnud ette materdamise, et Tavid on hirmus rahapesija. Selle asemel, et vaadata, et aitame võidelda hoopis rahapesu vastu. Võib-olla tänu meile on paljud kurikaelad kinni peetud.