ARK kogus 44,6 miljonit krooni riigilõivu

07. jaanuar 2009, 12:57

ARK kogus eelmisel aastal eksamite eest
rekordilised 44, 6 miljonit krooni riigilõivu, kuna eksamile tulnuid oli
varasemast rohkem. Samas ei rahulda ARKi madal sõidueksami sooritajate
arv.

ARKi avalike suhete osakonnast ütles Timo Vijar, et kuna eksamite arv on olnud suurem kui möödunutel aastatel, on ka riigilõivu kogutud varasemast rohkem.

Vijar märkis, et mullust 55 protsendilist sõidueksami läbimist ei saa kindlasti rahuldavaks pidada. „Me usume, et see protsent hakkab tõusma,“ ütles ta. Vijari sõnul võiks läbisaamisprotsent 20 protsendipunkti võrra küll kõrgem olla. "100 protsenti ei saa kunagi olema, aga nagu näha, siis tublimates piirkondades on see 80 protsendi kanti ja osad autokoolide puhul küündib ka see protsent üsna kõrgele, mis näitab, et võimalik on paremini teha," lisas ta.

Vijar selgitas, miks viimastel aastatel eksamist läbisaajate protsent madalam oli, sest mahud olid suuremad, aga seetõttu kannatas ka kvaliteet. „See on vana, teada-tuntud tõde, et mida rohkem õpilasi klassis, seda vähem tähelepanu saab üks õpilane kogu õpingu vältel,“ nentis Vijar ühe põhjusena.

Teine põhjus oli Vijari sõnul selles, et suhtumine oli vale. „ARKi eksamit võetakse hädavajaliku eksamina, mida on vaja kiiresti kaelast ära saada, aga ei mõelda sellele, et teadmisi on vaja terve elu. Õpitakse justkui üheks korraks. Kui mõeldakse pikemalt ette ja õpitakse enda jaoks, on need tulemused ka paremad,“ rääkis Vijar lähemalt.

Eksamist läbisaamine hakkab Vijari hinnangul muutuma, kuna möödub see periood, kui 80ndate lõpus, 90ndate alguses sündinud noored on autokoolis ära käinud ja juhiloa saanud, mille tõttu on vähem neid, kes vanuse poolest taotlevad juhtimisõigust. „See annab kindlasti eelised läbisaamisprotsendile,“ uskus ta.

Vijar ütles, et mingis osas lõpetavad autokoolid tegevuse, kuna ei ole niivõrd palju nõudlust ja tööd kui varem, samas tõstab vähenev nõudlus kindlasti kvaliteeti. „Autokoolidel on vaja end teistest eristada ja esile tõsta ning üks võimalus ongi kvaliteet,“ märkis ta.

Kui tippaegadel oli nii, et sõidukordasid oli üsna raske saada ja need olid üsna pika perioodi peale laiali hajutatud, siis mahtude langedes on see programm ühe õpilase jaoks kindlasti intensiivsem, mis tähendab, et õppesõidud toimuvad tihemini ja teooria omandatakse ka paremini, rääkis Vijar.

„Kui see peaks paika kõikide autokoolide puhul, siis oleks meil ARKi läbisaamised ka hoopis teised,“ vastas Vijar küsimusele, kas autokoolid võiksid meelega õpilasi eksamist mitte läbi lasta, et korduveksamite pealt raha teenida. „Filter on ikkagi ARK, kes otsustab, kes sobib liiklusesse, kes ei sobi.“

„Kui mõni on nõrgemini ette valmistatud, tuleb käia ARKis rohkem eksameid tegemas, aga mingisugusest raha kogumisest ei saa küll juttu olla,“ uskus Vijar. „Me räägime ikkagi liikluskultuuri parandamisest ja sellest, et meie liikluses peaksid osalema juhid, kes on selleks 100 protsenti valmis,“ rõhutas ta.

Vijar viitas liiklusstatistikale, mis näitab, et täna on noored üsna uljad ja riskidega ei arvesta ning ka liiklusõnnetuste statistika räägib iseenda eest. „See on teada, et 18-25-aastased on kõige suurem riskigrupp, mis on ka kõige intensiivsem vanusevahemik, kus noored autokoolis käivad.

„Seda gruppi noori küll nüüd ei tohi mingitki moodi kergekäeliselt liiklusesse lasta. Pigem olla pisut rangem ja tulevikus maitsta hea liikluskultuuri vilju, kui mõelda sellepeale, et liiklusprotsent on liiga madal ja peaks leebemaks muutuma. Seda kindlasti mitte,“ toonitas Vijar.

ARK teeb Vijari sõnul koostööd nii Maanteeameti kui ka autokoolidega, et parandada õpilaste suhtumist õpitavasse ja suurendada liiklusvastutust. „Mingi roll on ka üldhariduskoolidel,“ märkis ta. Samuti on ARK ka ise programme välja töötanud.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
07. January 2009, 13:36
Otsi:

Ava täpsem otsing