Kommentaar: riigikohtu otsus ei aita turuosalisi

07. jaanuar 2009, 16:55

Riigikohtu otsus, mis
kuulutab soovituslikuks Raamatupidamise Toimkonna koostatud juhendid, ei
aita tegelikult ühtegi turuosalist, kirjutab Raamatupidamise Toimkonna nimel
Marju Põldniit.

Vandeadvokaatide Aivar Pilve ja Merit Helmi 18. detsembri Äripäevas ilmunud artiklis "Kõik omavalitsused võitsid" teatatakse, et vastavalt riigikohtu otsusele ei ole Raamatupidamise Toimkonna juhendid (RTJ) õigusaktid, mistõttu võivad kohalikud omavalitsused neid edaspidi ignoreerida.

Selgusetuks jääb, miks kuulutati ainult kohalike omavalitsuste võitu – kui juhendid pole õigusaktid, siis võiksid neid ehk ignoreerida ka kõik Eesti ettevõtjad ning artikli pealkirjaks oleks pigem sobinud "Kogu Eesti võitis".

Kuigi RTJide vaidlustamise ajend oli ühe konkreetse juhendi (RTJ 17) mittemeeldimine mõnele omavalitsusele (kuna juhend nõuaks omavalitsuste kontsessioonilepingutega võetud kohustuste kajastamist nende bilanssides), on tegemist märksa laiema teemaga – kuidas reguleerida Eestis raamatupidamist üldse.

Esmalt mõni sõna vaidluste keskpunktis olnud juhendist RTJ 17, mille kohta vandeadvokaadid väidavad, et see "on vastuolus rahvusvaheliselt tunnustatud raamatupidamise põhimõtetega". RTJ 17 on sisuliselt koopia sama teemat käsitlevast rahvusvaheliste finantsaruandluse standardite tõlgendusest IFRIC 12 "Teenuste kontsessioonikokkulepped", mis jõustus 1. jaanuaril 2008.

Seega on sügavalt eksitav väita, nagu ei võimaldaks RTJ 17 omavalitsustel kajastada kontsessioonilepinguid kooskõlas rahvusvaheliste põhimõtetega.

Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendite õiguslik staatus on alati olnud pisut ähmane, kuna vähemalt Eesti õigusruumis on ainulaadne olukord, kus valdkonda reguleeritakse suures osas juhenditega, mille sisu koostamist riik ei kontrolli.

Raamatupidamise seadus, mis ise kehtestab raamatupidamisele ainult kõige üldisemad raamid, kohustab Raamatupidamise Toimkonda andma välja seadust täpsustavaid juhendeid, mis peavad omakorda tuginema rahvusvahelistel finantsaruandluse standarditel (IFRS).
Praktikas tähendab see, et paarikümne leheküljelist seadust selgitab mitmesaja leheküljeline RTJide kogum, mis omakorda tugineb paarituhande leheküljelisel IFRS standardite kogumil. Kahe viimase koostamist riik ei kontrolli – enamgi veel, vastavalt raamatupidamise seadusele ei tohi valitsusasutused sekkuda RTJide koostamise protsessi ega sisusse.

Sarnane süsteem, kus riik raamatupidamise standardite koostamisse ei sekku, toimib edukalt paljudes arenenud riikides, näiteks Suurbritannias ja Soomes. Enamikes Ida-Euroopa riikides koostavad aga raamatupidamise juhendeid ministeeriumite ametnikud, mitte sõltumatud eksperdid.

Kuigi viimane riigikohtu otsus näitab, et Eesti süsteemil on juriidilisi puudusi, on see siiani praktikas toiminud hästi – seda on aktsepteerinud kõik turuosalised, alates ettevõtetest, kes juhenditest lähtudes aruandeid koostavad, kuni audiitoriteni, kes juhenditele vastavuse kohta oma järeldusotsustes arvamust avaldavad. Süsteem on olnud tõhus ja odav maksumaksja jaoks ning selle tulemusena valminud juhendite kõrget kvaliteeti on ära märkinud ka Maailmapank.

Riigikohtu otsus, mis kuulutab RTJid soovituslikuks, ei aita tegelikult ühtegi turuosalist. Kui näiteks Tallinna linn peaks oma aruannete koostamisel ignoreerima RTJ 17 või mõnda muud juhendit, siis pole neil oma aruannetes enam võimalik väita, et need vastavad IFRSile või Eesti heale raamatupidamistavale (aruande vastavust ühele neist kahest nõuab raamatupidamise seadus).

Keerulisse olukorda satuvad ka audiitorid – neilgi ei ole võimalik anda välja puhast järeldusotsust, kuna aruanded ei ole kooskõlas ühegi üldaktsepteeritava raamatupidamistavaga.

Eesti on väike riik ja me peame maksumaksja raha otstarbekalt kasutama. Ei ole mõtet rajada juhendite koostamiseks suurt bürokraatlikku süsteemi arvukate riigiametnikega, kui asjad võivad praktikas ka lihtsamalt toimida.

Seda muidugi eeldusel, et kõik turuosalised mõistavad lihtsa ja odava süsteemi eeliseid. Kui mõni turuosaline aga sellega päri ei ole, ei jää üle muud, kui lisada süsteemi täiendavaid bürokraatiaelemente – nt anda RTJid välja rahandusministri määrustena.

Loomulikult tekitaks täiendav bürokraatia täiendavaid kulusid ning kaotajateks oleksid kõik maksumaksjad – ja ka maksumaksjate ülalpeetavad omavalitsused.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
15. January 2009, 20:55
Otsi:

Ava täpsem otsing