Rahumaa jännis raha tagasimaksmisega

Rahumaale kuuluva Vicron Investment Groupi kommertspaberi lunastustähtaeg oli juba 29. detsembril, kuid investoritega puuduvad seni kokkulepped, mil moel emitendil ilmnenud makseraskuste taustal edasi tegutseda.

Sellest, milliseid plaane hautakse ja kuidas emitent ühes investoritega olukorrale lahendust otsib, vaikivad konfidentsiaalsusnõudele viidates nii suuremad rahastajad kui ka Rahumaa. Küll lubab Rahumaa võlakirjaemissiooni, koguväärtuses 101,4 miljonit krooni, jaanuari jooksul restruktureerida.

Plaaniga on tema sõnul põhimõtteliselt nõus enamik investoreid, kuid vähemalt üks suurinvestor - SEB - pole esialgse kava põhjal nõus emissiooni pikendama.

AS Vicron Investment Group registreeriti 2006. aasta lõpus. Rahumaa kinnitusel on tegemist projektiettevõttega, mille võlakirjaemissioon on seotud konkreetse tehingu finantseerimisega.

Investoritelt kaasatud raha abil soetati 2007. aasta märtsis 20protsendiline osalus Baltimaade suurimas pelletitootjas ASis Graanul Invest.

Esimese võlakirjaemissiooniga 2007. aasta märtsis kogus Rahumaa tehingu finantseerimiseks 80 miljonit krooni. Aasta hiljem lunastas Vicron tähtaegselt võlakirjad, ent seda juba uue emissiooni arvel. Refinantseerimise tulemusel kasvas võlgnevus investorite ees juba enam kui 100 miljonini. Kommertspaberi uueks lunastustähtajaks määrati 29. detsember 2008.

Vicron Investment Group kuulub praegu OÜ Investeerimisvabrik kaudu 100protsendiliselt Rahumaale. Veel poolteist aastat tagasi kuulus pool ettevõttest Rahumaa kauaaegsele äripartnerile Andres Rätsepale.

Rätsepale kuuluv OÜ Sarto Holding lahkus ettevõttest ühes 10 protsendi Graanul Investiga 2007. aasta augustis. Kommertspaberite tagatiseks jäi lisaks allesjäänud 10protsendilisele osalusele Graanul Investis 1,7 miljonit PTA (nüüd Silvano Fashion Group) aktsiat.

Kui poolteise aasta eest oli rõivakaubandusketi aktsiate väärtus hinnanguliselt 170 miljonit krooni, siis praeguseks on see kukkunud umbkaudu 15 miljoni kroonini.

2007. aasta märtsis, kui Graanul Investi omanikeringis muutused toimusid, hinnati kümnendiku ettevõtte väärtuseks 50 miljonit krooni.

Rahalises vääringus sama suureks hinnati kümnendik Graanul Investist ka Rätsepa lahkudes 2007. aasta augustis. Toona küll reaalselt raha ei liigutatud - Rätsepa osalus Vicronis jäi Rahumaale.

Rahumaa sõnul oli võlakirjade tagatiseks algusest peale 10 protsenti Graanul Investist, mitte kogu omandatud osalus. "Ülejäänud 10 protsenti on meie kaasinvestori oma. Tehingu struktuur oligi niimoodi kokku lepitud," selgitas ta.

ASi Graanul Invest tegevjuht Raul Kirjanen väikeosalust omava Vicroni probleemides enda juhitavale ettevõttele mingit mõju ei näinud.

"Vaid sel määral puudutab, kes aktsionäride hulka kuulub," nentis ta.

Swedbanki (Hansapanga) investeerimisfondid on Indrek Rahumaa ettevõtetesse investeerinud aastaid.

ASi Hansa Investeerimisfondid fondijuhi Peeter Piho sõnul on Alta Capital ja tema sidusettevõtted olnud seni võimelised pakkuma sellist tüüpi instrumente, mida turul laialdaselt ei pakuta.

Rahumaa tõi hea koostöö põhjendusena välja Swedbanki suurima turuosa: "Nende osakaal on ka võlakirjaturul veidi suurem."

Head suhted algasid 2003. aastal, mil Silvano Fashion Groupi asemel tegutsenud Klementi suurim võlausaldaja oli Hansapank. Viimane aitas ka korraldada Klementi aktsiaemissiooni ja proovis edaspidi aktsiat üles upitada. Just sealt algas ka Rahumaa tähelend 2001. aastal loodud Alta Capitaliga.

Alta Capitali partnerite hulka kuulub mitu endist Hansapanga tipptegijat. Viimati liitus meeskonnaga otse Hansapank Eesti peadirektori kohalt Priit Põldoja 2008. aasta alguses.

Vicron Investment Group ei pruugi lähitulevikus olla Indrek Rahumaa ainuke murelaps, sest varsti on vaja lunastada uusi võlakirju.

Juba 14. aprillil peab ta leidma võimaluse lunastada 93,6 miljoni krooni väärtuses Alta Capitali Lätis kinnisvara arendava tütre Alta Real Estate Partnersi võlakirju.

Samal päeval on vaja lunastada veel teinegi ja mahult koguni suurem emissioon - 112,7 miljoni eest teise Riiga Real Estate Partnersiga samale aadressile registreeritud ettevõtja Alta Properties and Constructionsi võlakirju.

Lisaks emiteeris Alta Capitali partneritele kuuluv Luksemburgi fond Alta Capital Partners S.C.A., SICAR novembris 168 võlakirja, millega kaasati 2,6 miljonit krooni.

Võlakirju märkis üks investor, kellelt tuleb need lunastada 31. märtsil. Kes see investor on, pole teada.

Ligi 30% Vicroni võlakirjadest on SEB ja Swedbanki fondide portfellides. Teiste seas on nendesse raha paigutanud mõlema varahaldusfirma kohustusliku kogumispensioni fondid.

Näiteks SEB Progressiivse Pensionifondi portfell sisaldab Vicroni võlapabereid 8 miljoni krooni eest.

ASi SEB Varahaldus fondijuht Endriko Võrklaev kinnitas, et kommertspaberi restruktureerimise ettepanek on neile tõesti tehtud. "Esialgse ettepanekuga me suure tõenäosusega nõus ei ole," lisas ta. Rohkem informatsiooni toimuva kohta ta andma ei soostunud. "Ma ei oleks üllatunud, kui restruktureerimisi tuleb varasemast sagedamini ette," lisas ta.

Eesti fondidest enim raha on Vicronisse paigutanud Hansa Private Debti võlakirjafond - 13,7 miljonit krooni.

ASi Hansa Investeerimisfondid fondijuhi Peeter Piho sõnul on selliseid ettevõtteid, kellel likviidsusega kõik hästi oleks, praegu üksikuid. Vajadus Vicroni võlakiri restruktureerida oli tema sõnul juba mõni aeg tagasi selge. "Minu isiklik arvamus on see, et praegune olukord võlakirjadega üldse nõuab emitentide ja investorite vahel koostööd. Ei ole kellegi huvides hakata kõiki emitente, kellel võib probleeme olla, default'i laskma (mitte lisaaega andma - toim)," märkis ta. Emitent ja investor istuvad maha, et leida struktuuri, millega ollakse valmis riske võtma, lisas ta. "Kui investeerid mingisugusesse võlakirja, siis teed seda plaaniga hoida võlakirja selle eluea lõpuni. Võib-olla ka valmisolekuga see lõpus üle rullida," märkis ta.