Kriisis firma viimane õlekõrs - saneerija

08. jaanuar 2009, 07:50

Juhtimiskonsultandid prognoosivad, et
alanud aastal tekkib ka tööstussektoris hulgaliselt ettevõtteid, kellele
püütakse enne pankrotti laskmist saneerimise abil eluvaimu sisse puhuda.

Arvatakse, et kriisi satuvad eelkõige teenuseid müüvad firmad ja algab senisest elavam inertsete ettevõtete ülesostmine.

Kui kulutusi pole enam kusagile maandada, inimesed on lahti lastud, masinad seisavad, tellijate raha ei laeku või vastupidi - ladu on eikellelegi vajaminevat toodangut samamoodi täis, nagu ülemuse töölaud maksmata arveid, pole teha muud kui asuda ettevõtte alustalasid kangutama ning vundamenti ümber laduma. Seda muidugi vaid siis, kui tahta firmat pankrotiprotsessist säästa ja uuele elule aidata.

Ettevõte vajab sellisel puhul appi tegelast ametinimetusega saneerija. Või ajutine juht, kuidas soovite. Sõltub, mil moel kokku leppida. Saneerija peab erapooletu pilguga hindama, kas firmas on ülepea enam midagi päästa, ja kui on, siis millise hinnaga.

OÜ Krimelte juhatuse esimehe Jaan Puusaagi sõnul võib kogemustega saneerijal olla oluline roll ettevõtte kriisist väljaaitamisel ja n-ö adekvaatse peegelpildi näitamisel.

"Ettevõte toimib, sõltumata oma tegevusvaldkonnast, kindlate reeglite järgi. Selleks, et saada õigeid vastuseid, tuleb osata küsida õigeid küsimusi. Need aga ei pruugi alati loomuliku intelligentsi juurde käia ja usun, et heast nõuandjast on siinjuures abi ja nõu küsimist ei tohi häbeneda," räägib Puusaag. "Keegi pole targaks sündinud, mõni õpib koolist, teine elust."

Omal ajal viidi midagi saneerimise taolist läbi toona Eesti suuremate lihatootjate kilda kuulunud Wõro Kommertsis. Praeguseks soomlaste Atria kontserni poolt üles ostetud ettevõtet ei ähvardanud 2003. aastal küll otsene pankrot, ent muutmiste tuules öeldi koht üles firma juhile Aigar Pindmaale ning Wõro Kommertsi juhtis mõnda aega ühest konsultatsioonifirmast palgatud ajutine juht. Ümberkorralduste tulemusena kinnitati ettevõtte uueks juhiks Kaido Kaare, kes nüüd seisab kõigi Atria Eesti ettevõtete eesotsas.

"Usun, et saneerimisteenuse sisseostmine on lühiajaliselt ja projektipõhiselt teostatav, kuid väljast ostmise puudus on vähene ja hajuv vastutus," märgib Kaare. "Sellepärast eelistan saneerimise puhul nõu küsimist ja kuulamist, kuid ise oma jõududega teostamist ja vastutamist."

Konsultatsioonifirma BDA ettevõtlusnõustaja Elmo Puidet leiab, et saneerijat võib ettevõttes kasutada ükskõik millise ümberkorralduse puhul.

"Meil on saneerimine ja pankrot justkui sünonüümid, abijõu palkamist firmasse nimetatakse pigem konsultatsiooniteenuse kasutamiseks," iseloomustab Puidet. "Tegelikult on saneerija esmane eesmärk firma n-ö järjeleaitamine, mitte likvideerimine. Kui omanik leiab, et ettevõtet on võimalik päästa, siis saneerija ka püüab seda teha."

Puideti hinnangul kätkeb saneerija amet endas kiirete ja karmide otsuste tegemist, sest sageli osutub just saneerija ülesandeks olla tegevjuhtkonna või omaniku asemel "kuri", hiljem saab karmid otsused ajada saneerija kraesse ning olla taas "hea".

"Omanik ei saa saneerijat firmasse võttes ise vastutusest priiks. Ta ei saa ettevõtet sinnapaika jätta, mistõttu tähendab saneerimine väga tihedat koostööd saneerija ja omanike vahel," selgitab Puidet. "Saneerija ei ole tankist, kes jäetakse laeva uputama, vaid tippjuht, kes tegeleb kriisijuhtimisega."

Puidet võrdleb saneerija rolli ettevõttes ammustel aegadel kuningakodades asjatanud kojanarri rolliga - sa võid öelda sisuliselt kõike, mida sülg suhu toob, olla kriitiline kõige kõrgemate instantside suhtes, kartmata sealjuures peast ilmajäämist.

"Kõik, kes saneerimise protsessi alustavad, peavad arvestama, et lahenduseks võib olla pankrot. Saneerija, kes lepingut sõlmides lubab, et pankrotini asi kindlasti ei lähe, ajab udujuttu," nendib ta. "Omanike suurim risk on kõigest ilma jääda ja veel peale maksta. Saavutus on iseenesest ka see, kui saneerija suudab pankrotipesast veel midagi ka omanikele jätta."

PW Partnersi juhataja Peeter Võrk nõustub, et saneerija ei ole imemees, vaid ettevõttesse väljastpoolt tulnud professionaal, kes suudab vaadata asju erapooletult.

"Saneerija pole ka kuri inimene, kes üritab teistel elu raskeks teha," märgib Võrk. "Tema eesmärk on probleemses seisus ettevõte kasumlikuks teha. Teinekord saneeritakse ka kasumlikku firmat, sest nähakse, et probleemid on tulemas. See on kõige targemate juhtide otsus."

Puidet hindab, et alanud aastal ohustab kriisi sattumine eelkõige allhanke täitjaid, kelle toodangust pool või rohkem läheb ühele suurele tellijale. Õhukesel jääl sammuvad ka firmad, kes elavad vaid tänases päevas, omamata pikaajalist arengustrateegiat, saati kriisiprogrammi. Müügi vähenemisega peaksid arvestama mööblitootjad, trükikojad ja autotööstus, suur osa turgu kaob ehitussektorisse tootvatel firmadel.

Võrk on seda meelt, et hätta satuvad firmad, keda kas juhiti või juhitakse valesti. "Juhid peaksid olema oma organisatsiooni toimimise suhtes kriitilised ja ausad," selgitab ta. "Tegevusalade efektiivsust tuleb aeg-ajalt analüüsida. Harjumuste kütkes olemine ei tähenda parimat lahendust."


Kommentaarid

Jaan Puusaag, OÜ Krimelte juhatuse esimees ja osanik
Krimelte ei ole saneerimisega kokku puutunud, sest ka meie poolt üle võetud ettevõtted on olnud üsna normaalsel järjel. Meie vaatevinklist on tegu pigem tütarfirmade ärimudeli kirjeldamise ja kindlate tegevusraamistike etteandmisega, mis peaks välistama saneerimisvajaduse.

Kõrvalt vaadates on silma hakanud, et saneerimisvajadus tekib ettevõtetel, kes oma kiire kasvu tingimustes ei ole suutnud sisemiselt kaasa areneda. Eesti firmadel ei pruugi olla kogemust oma ärimudeli ülesehitamisel ja õpitakse töö käigus. Pole olnud piisavalt ressursse kaasata professionaale, kes suudaks ettevõtte seisu jooksvalt hinnata, riske maandada ja tulevikku prognoosida. Kiire arengu faasis võib kergesti firma kasvada üle oma juhtide kompetentsi ja kui sellest aru saadakse, võib juba häda käes olla.

Peeter Võrk, PW Partnersi juhataja
Esimeses saneerimise etapis analüüsivad saneerijad organisatsiooni kõiki elemente (turg, tooraine, personal, töökorraldus, logistika jne) ehk lammutavad firma toimimise üksikosadeks.

Sel teel otsitakse ebaefektiivsuse põhjuseid, konkurentsieeliste puudumise põhjuseid, muid anomaaliaid. Seejärel otsitakse (üldjuhul koos organisatsiooni töötajatega) senisest paremaid, võimalusel innovaatilisemaid lahendusi, otsustatakse tegevuse eesmärgid ja töötatakse välja, milliseid muutusi on vaja ja kuidas nad tehakse.

Kõige keerulisemaks kujuneb muutuste juurutamise faas, sest see on osale inimestele ebameeldiv (tuleb ilmselt paremini tööle hakata, mis tähendab vähemalt alguses rohkem pingutamist). Muutuste juurutamine võtab ka üsna palju aega, pool aastat on optimaalne periood.

Aivar Kärmas, ettevõtja
Praegu on käes olukord, kus kellelegi peale iseenda enam loota ei saa. Laenubuum kandus ka tööstussektorisse, aga nüüd, mil virtuaalne raha lendab vastu taevast, peavad need, kes olid oma laenudega n-ö piiri peal, tunnistama, et tegid omal ajal valesid otsuseid.

Väidan, et kõik muudatused ettevõttes on rohkem või vähem seotud inimeste juhtimisega. Vaid pidev töö inimestega, eeldusel, et seda tehakse nutikalt, võib viia edule. Alustada tuleb elementaarsest töökoha korrashoiust ja käia läbi tee kuni professionaalsete oskuste täiendamiseni. Kui satud mõnda ettevõttesse, kus tööriistad vedelevad pilla-palla, nurgas laiutavad materjali ülejäägihunnikud, mis on sinna kogunenud päevi kui mitte nädalaid, siis võid olla kindel, et selles ettevõttes pole midagi kuuldud tootlikkuse mõistest.

Pädev nõuandja võib aidata kriisi ennetada

* Saneerimisteenus sisaldab saneerimiskava koostamist ja abinõude rakendamist ettevõtte majandusliku olukorra parandamiseks ning kasumlikkuse taastamiseks selliselt, et tagatud oleks jätkusuutlik majandamine.
*
o Saneerija tuleb palgata siis, kui ettevõttes on veel midagi parandada või päästa: kui ettevõttel on veel projekte või tellimusi, mida täita, st ettevõttesse tuleb raha, millega muutusi rahastada, aga uusi tellimusi enam ei lisandu;
o tarnekanaleid ei ole veel lõplikult kinni keeratud, küll aga ollakse juba paljudele võlgu;
o tootmispinda ja seadmeid on võimalik kasutada, st energiatarnijatele suudetakse veel maksta;
o omanikul on kadunud usaldus tegevjuhtkonna vastu;
o kui töötajad hakkavad rääkima, et käibe ja kasumi vähenemises on süüdi kliendid;
o kui organisatsioon on muutunud laisaks, ei teata, mida teevad konkurendid;
o ilmnevad märgid, et kasumi teenimine muutub raskeks;
o toimuvad välised muutused, pidevalt napib toorainet jmt.
* Mõistlik on kasutada saneerija abi siis, kui ettevõttes on kõik küll justkui hästi, aga sellele kas soovitakse kinnitust või tahetakse oma positsiooni võimalike kriiside eest tsementeerida.
* Saneerimine kui kriisijuhtimine peab kulgema kiiresti, siis on sel mõte - uuendusotsuste tegemiseks on aega maksimaalselt paar-kolm kuud.
* Pärast pankroti väljakuulutamist on mõtet firmat saneerida juhul, kui alles on kliendid, kes oleksid nõus selle ettevõtte tooteid ostma.

* Saneerija ehk kriisijuhtija Saneerija funktsioon pannakse paika konkreetse lepinguga - ta võib olla ajutine tegevjuht või juhtkonnaga käsikäes tegutsev kriisireguleerija, talle võib panna ka juhatuse liikme kohustused ja vastutuse.
* Ta ei tohi lasta ennast mõjutada tegevjuhtkonna ambitsioonidest või töötajate ajutise rahulolu soovist.
* Saneerija peab olema aus ja eesmärgile - mitte protsessile - pühendunud.
* Umbes 2/3 juhtudest kutsutakse saneerija ettevõttesse, mille tegevjuhtkond on juba lahti lastud. Saneerija astub tegevjuhi ülesannetesse ning tal on vaba voli teha tegevjuhi otsuseid.
* Saneerija tegevust hindavad võlausaldajad ning omanikud.
* Saneerijat palgates peab ettevõte arvestama, et palgatakse professionaalne tippjuht, kes soovib saada ka tippjuhile väärilist tasu.

Allikad: Noman Konsultatsioonid, IQMS Reval, BDA Consulting, PW Partners, Aivar Kärmas, Äripäev

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
13. January 2009, 11:25
Otsi:

Ava täpsem otsing