Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kui surija ei taha absoluutselt surra
Etenduse sisu ei ole keeruline. Või pealtnäha vähemalt justkui ei peaks olema. Tegelasi on ainult kaks ning tegevusliin selge. Üks täiesti tavaline mees sõidab oma täiesti tavalise tädi palvel tolle surivoodile, et vanainimesele tema viimastel tundidel seltsiks olla.
Kohapeal selgub aga, et tädil on elujõudu veel küllaga - mitte ainult tundideks ja päevadeks, vaid nädalateks ja kogunisti kuudekski. Mees on truult tädile seltsiks ning aeg kaob.
"See on etendus, mis puudutab tegelikult meid kõiki, kuna igaühe jaoks on situatsioon, kus keegi tema lähedastest on lahkumas, küllalt reaalne. Just sellises olukorras etenduse tegevus toimub ja kõik see paneb sügavalt mõtisklema nii iseenda kui ka terve elu üle," arutles lavastaja Aleksander Eelmaa.
Kavalehe info järgi on "Minu tädi" must komöödia, kuid Eelmaa sõnul ei maksaks publikul ennast sellest sõnapaarist eksitada lasta. "Selles on ootamatuid käike ja lahendusi, kuid mitte nii palju, et tükist saaks märul. "Minu tädi" on vaikne ja rahulik etendus ning kindlasti mitte tort-näkku-komöödia," rääkis Eelmaa.
Hoolimata aga filosoofilisest alatoonist on lavastuses teravmeelset situatsioonikoomikat ja värskeid naerukohti siiski küllaltki palju.
Eelmaa nimetas "Minu tädi" väga näitlejakeskseks lavastuseks, mille valmimisel ning lõpliku meelestuse kujunemisel on suur roll olnud osatäitjatel, eriti Andres Raagil, keda Eelmaa loeb väga tugevaks näitlejaks.
"Selle tüki autor Morris Panych on Kanada näitekirjanik, lavastaja ja näitleja, kes on algselt selle tüki kirjutanud iseendale. Ükskõik kes teine seda mängib, peab arvestama sellega, et tulemus sõltub otseselt sellest, kuidas näitleja rolli enda jaoks lahti mõtestab," rääkis Eelmaa.
Osatäitjaid on "Minu tädis" vaid kaks - Andres Raag ja Helene Vannari. Kuigi kogu süžee areng on vaid nende kahe kanda, ei hakka publikul saalis terve tüki vaatamise jooksul igav.
Etendus eeldab kaasamõtlemist ja -elamist ning suur osa saadavast teatrielamusest areneb isiklikult iga vaataja sees. "Minu tädis" saab nii nalja kui ka järele mõelda.
Näitlejad selles tükis on vaatajale tänuväärseteks teejuhtideks elu ja surmateemade olemuse isikliku lahtimõtestamise teel.