Maksud näitavad tõde. Ilustamata

Rahandusminister Ivari Padar ei tahtnud isegi prognoosida, mitmemiljardilise eelarvekärpega ta kevadel silmitsi seisab.

"Näen järjekordset kärpevajadust märtsis. Ma ei välista, et alustame juba siis negatiivse lisaeelarve koostamisega. Ma ei ütle ühtki numbrit enne seda, kui on täpsustatud reaalseid laekumisi. See on nüüd parteideülene, ütleme arukate inimeste seisukoht, et kui meil on võimalik inflatsioonikriteeriumi täita 2009-2010, siis me ei lase seda võimalust eelarvedefitsiidiga lörri," oli Padar resoluutne.

Kui suureks eelarveauk kahanevate maksutulude valguses kujuneda võib, ei tahtnud öelda ka riigikogu rahanduskomisjoni esimees Jürgen Ligi. Käibemaksu laekumine jäi tema sõnul alla ka kõige mustemale ootusele. "Eks see viib sammukese lähemale väga suurele defitsiidile," nentis ta.

Padar tunnistas, et detsembri käibemaksu laekumine - võrreldes 2007. aasta sama ajaga -31,6% - oli äärmiselt ebameeldiv uudis.

"See on väga tõsine indikatsioon. Kui räägime, et kolme protsendi piires on 2009 vaja hoida defitsiiti, siis ... See on punane tuluke! Tuleb permanentne eelarvetöö ette võtta," sõnas minister mornilt.

Sotsiaalmaksu laekumine suurenes küll detsembris võrreldes tunamulluse sama perioodiga 1,8% võrra, kuid ministri sõnul on ikkagi "rütm maas".

"Kütuseaktsiisi alalaekumine on märgatav. Aasta lõpus on kütusehinnad langenud ja seetõttu võinuks justkui maksulaekumine paraneda, aga seda ei ole siiski juhtunud," muretses Padar.

"Et maksulaekumised järjest halvenevad, seda oli oodata, aga selline järsk kukkumine on taas üle mustamates stsenaariumites kardetu," nentis Ligi.

Ligi sõnul tuleb ühe asjaoluna arvesse võtta seda, et aastalõpu ostubuumi puhul mängisid suurt rolli nii inimeste tavapärasest süngemad emotsioonid kui ka majanduse reaalne olukord. "Preemiaid makstakse vähem, tarbetuid oste tehakse vähem ning ka kaupmehed on oma kauba importimisel tunduvalt ettevaatlikumad," loetles Ligi põhjusi.

Kas tegemist on lühiajalise tendentsiga või tuleks järsema alalaekumisega arvestada pikemas perspektiivis, ei tahtnud Ligi ennustada. "See, et meil on majandus- ja tarbimislangus, on fakt. Ainult numbri suurus muutub," ütles Ligi.

Ettevõtja Olari Taal hoiatas, et maksutulud võivad 2010. aastal praegusega võrreldes veel kuni 30 protsenti kukkuda.

"Mulle tundub, et kui mitte sel, siis järgmisel aastal kukuvad maksutulud veel paarkümmend protsenti. Kuidas riik eelarvega hakkama saab - see on juba väga keeruline," vangutas Taal pead.

Taali sõnul oli kohutav rumalus, et vaadati rõõmsalt pealt, kuidas käibemaksu laekumine suurendas riigieelarvet, ega arvestatud, et see kõik tuli kinnisvarabuumist. Pärast sellist arutut optimismi ja kinnisvaramulli lõhkemist tulnud maksulaekumiste kokkukuivamine tabas aga valitsust seetõttu külma dušina.

"Ei tahaks küll olla see, kes ütleb, et kõik on halvasti, aga tuleb tõdeda, et eelmine aasta ei olnud veel kõige hullem, saab veelgi hullemaks minna," hoiatas Taal.

Kahtluse all on ka eurovalmidus aastal 2011. "Aga millised on meie võimalused? Raha juurde trükkida ei saa, makse tõsta samuti, eriti praegu, kus majandus on kokku tõmbamas. Ainuke võimalus on kärpida drastiliselt avaliku sektori kulusid. Kui palju neid kokku tõmmata annab, on iseküsimus," rääkis Taal.

Taali sõnul peab valmis olema väga hulludeks stsenaariumideks ning sealhulgas just selleks, et maksutulusid laekub 2010. aastal 20-30 protsenti vähem. "Tuleb lõpetada pea liiva alla peitmine ja tulevikule näkku vaadata. Inimesed ei ole ju lollid! Arusaam, mis meie valitsejatel praegu on, et rahvas on nagu kari puukarusid ja neid ei tohi paanikasse ajada, tuleb ära lõpetada. Rahvas on piisavalt arukas, kui neile asju õigete nimedega seletada, ja sellest oleks riigile ainult kasu," ütles Taal. Ta märkis, et lisaks on pärast seda ka tegusid vaja.

Tööandjate Keskliidu volikogu esimees Enn Veskimägi ütles, et maksulaekumiste puudujääk vastab täpselt tööandjate prognoosidele.

Ta tuletas meelde, et tööandjad hoiatasid juba 2007. aasta lõpus, et 25protsendilise kasvuga eelarve tulud mingil juhul täis ei tule. "Oleks riik võtnud 2008. aasta eelarve vastu 10protsendilise kasvuga, oleks kõik korras olnud," nentis Veskimägi.

"Lood on väga kehvad ja ots on jätkuvalt allapoole," lausus endine rahandusminister Taavi Veskimägi. "Teise ringi efekt alles tuleb. Kui käibemaksu laekumise vähenemine on juba praegu näha, siis sotsiaalmaksu ja tulumaksu puhul on langus alles tulemas," lisas ta. "Reaalmajanduses on juba piisavalt valus. Aga kahjuks on see veresoon poliitilise administratiivse juhtimise ja reaalmajanduse vahel niivõrd kärbunud, et see informatsioon Toompea ajudesse ei jõua. Ehk see valu hakkab nüüd lõpuks tunda andma," märkis ta.