Saurused valdade eesotsas

09. jaanuar 2009, 10:21

Pärast Eesti taasiseseisvumist ja kohalike
omavalitsuste väljakujundamist on tekkinud justkui elukutselised
omavalitsusjuhid - iga kaheksas vallavanem on ühe ja sama valla eesotsas olnud
üle 15 aasta.

Eestis on praegu 193 valda ja neist 24 juhib inimene, kes on tagasi valitud kõikidel kohaliku omavalitsuse valimistel ehk alates 1993. aastast.

Kõige staažikam vallajuht on Sõmerpalu vallvanem Lenhard Ermel, kes on sisuliselt samal kohal olnud 27 aastat - neist esimesed kümme aastat oli ta Sõmerpalu külanõukogu esimees. Külanõukogu esimeheks sai ta 1981. aastal 24aastasena.

Saurused väikevaldades

Enamik valdadest, mille eesotsas on vähemalt 15aastase staažiga vallavanem, on elanike arvu poolest väikevallad, kus elab keskmisest rohkem vanemaealisi ja vähem tööealisi ning lapsi. Samas elaniku kohta arvestusliku tulu järgi on tegu pigem keskmise tulukusega või suisa tulukate valdadega, vaid kuut valda võib lahterdada toimetulevate valdade kategooriasse. Kui arvestada, et valla keskmine suurus Eestis on 226,3 km2, siis on valimis täpselt pooled keskmisest väiksemad ja pooled keskmisest suuremad vallad.

Eesti Maaomavalitsuste Liidu tegevdirektori Ott Kasuri sõnul on valijaskond Eestis suhteliselt tasakaalukas ja konservatiivne ning seetõttu valitakse sageli endised vallajuhid tagasi. "Meie ühiskond vananeb ja seega muutub ka valijaskond järjest eakamaks," räägib Kasuri. "Kogukond toimib valimistel ugrimugrilikult - üheksa korda mõõdab ja üks kord lõikab."

Kasuri rõhutab, et valla etteotsa valitakse siiski eelkõige isiksusi ja arvamusliidreid. "Valijaskond hindab professionaalset juhtimisoskust ja kogemust," lausub Kasuri. "Vallavanem ei tohiks olla poliitik, vaid pigem administraator ehk valla direktor."

Kasuri nendib, et pikaajalise staažiga vallajuhid loomulikult väsivad ja kunagi saab ka nende aeg otsa. "Oluline on siiski vaadata, kas vallavalitsusse on aastatega värsket verd toodud või on kogu meeskond kivistunud," seletab Kasuri. Ta ei välista, et mõnel pool võib vallajuhi kogu aur minna peamiselt vaid võimu hoidmisele.

Kasuri kinnitusel on Eestis valdu, kus valijatel puudus viimastel valimistel sisuliselt võimalus valida mitme nimekirja vahel. "Samas, kui vallas on vaid üks valimisnimekiri, on selle kokkupanemisel juba mingi kompromiss tehtud ja vaidlused ära vaieldud," räägib Kasuri. "Üks nimekiri võib olla ajendatud ka ressursisäästlikust käitumisest, sest valimiskampaania nõuab raha."

Peipsiääre valla elanikud said eelmistel valimistel valida vaid Eestimaa Rahvaliidu kandidaatide poolt. Võnnu vallas pakkus Rahvaliidu nimekirjale sisuliselt olematut konkurentsi üks isamaaliitlane ja Surju vallas oli valijatel võimalus peale Rahvaliidu nimekirja hääletada ka kahe keskerakondlase poolt.

Peipsiääre vallavanem Niina Baranina peab üht nimekirja täiesti loomulikuks. "Meil on peaaegu alati vaid üks nimekiri olnud," põhjendab ta. "Siin elavad vanausulised ja nemad parteidesse ei kipu." Baranina kinnitusel ei ole ta veel otsustanud, kas kandideerib taas sügisestel kohalikel valimistel.

Poliitika ei puutu asjasse

Surju vallavanema Evi Kuke sõnul on väikese valla juht puhas administraator. "Väikeses vallas poliitikaga ei tegeleta, sest siin on vaja tööd teha," lausub Kukk. "Valijad ei hinda nimekirja, vaid inimesi, kes valda juhtida oskavad."

Kukk nendib, et kuigi nende vallas on Rahvaliidu nimekirja kõrval alati keegi veel kandideerinud, on nood siiski volikogust välja jäänud. "See on kõvasti inimeste huvi kandideerimise vastu kärpinud," tunnistab Kukk.

Kuke kinnitusel ta sügisel pärast valimisi enam vallavanemaks ei hakka. "Ära on väsitanud ja on uut verd vaja," põhjendab ta, kuid lisab, et volikokku ta ilmselt kandideerib.

Täispikka lugu loe tänasest Äripäevast.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
09. January 2009, 11:06
Otsi:

Ava täpsem otsing