Kommentaar: leebusprogramm - ettevõtja sõber või vaenlane?

11. jaanuar 2009, 09:19

Eelmisel teisipäeval tutvustas
justiitsministeerium leebusprogrammi eelnõud, mille eesmärgiks on tõhustada
võitlust kartellide vastu. Leebusprogrammi sisuks on nö pealekaebamise
soodustamine kartelli juhtumites – esimene ettevõtja, kes teavitab
konkurentsiametit kartellist ning teeb uurimisorganitega koostööd teiste
kartelliosaliste süüdimõistmiseks, vabaneb ise täielikult karistusest. Teised
kartelliosalised saavad karistuse täie seaduse rangusega.

Eelnõu vastuvõtmine ning jõustumine seadusena toimub eeldatavasti sel kevadel. Justiitsministeeriumil on kavas eelnõu Riigikokku saata veebruaris. Seejärel sõltub leebusprogrammi tegeliku jõustumise ning rakendamise aeg Riigikogust.

Eelnõu seab senisest konkreetsemad reeglid karistuste määramise osas kartellijuhtumite puhul, sätestades asjaolud, mille esinemisel ei või määratav rahaline karistus olla alla poole karistuse ülemmäärast (nt kartelli algatajate suhtes või tõendite hävitamise korral).

Juriidiliste isikute puhul on rahalise karistuse ülemmääraks 10 protsenti ettevõtja aastakäibest, kuid mitte üle 250 miljoni krooni. Füüsilistele isikutele on kartellikuritegude puhul karistuse ülemmääraks 500 päevamäära ja kolmeaastane vangistus. Eelnõu sätestab ka võimaluse rakendada kartellis osalemise eest süüdimõistetu suhtes kuni viieaastast ettevõtluskeeldu.

Miks on vaja kartellide vastu võidelda ja miks on sellist pingeid tekitavat programmi tarvis? Kartellide eesmärk on kaotada ettevõtjate vaheline konkurents ja leppida kokku seadusevastastes mängureeglites. Kartellilepeteks on konkurentide vahelised kokkulepped, millega kooskõlastatakse hinnapoliitika, piiratakse tootmismahte, jagatakse omavahel turge, boikoteeritakse või diskrimineeritakse mõnda ettevõtjat eesmärgiga ta turult välja tõrjuda, samuti kokkumärgud hankemenetluses. Kartellide tulemusel tõusevad hinnad ja väheneb valik. Justiitsministeerium on märkinud, et kartellide mõju kaupade ja teenuste hinnatõusule on hinnatud keskmiselt 10–15 protsenti, kohati koguni 25 protsenti.

Kartellikokkulepped ei ole enamasti formaalsed kirjalikud lepingud; sageli toimivad kartellid konkurentide müügijuhtide vaheliste suuliste kokkulepete alusel. Seetõttu on kartelle väga keeruline avastada ja tõendada. Leebusprogramm ongi suunatud kartellide avastamise ja tõendamise lihtsustamisele.

Kellele peaks leebusprogramm meeldima? Leebusprogrammi toimimisest võidavad eelkõige tarbijad, aga ka seadusekuulekad ettevõtjad, kes ei ole kartellides osalenud. Kartellide tegevuse lõpetamisel võivad tarbijad oodata kaupade hindade alanemist ning kaubavaliku suurenemist. Seaduskuulekad ettevõtjad võivad kartellide puudumisel konkureerida ausatel tingimustel ning ei pea kannatama kartelliosaliste ebaausa äritegevuse tõttu.

Ei ole põhjust karta, et leebusprogrammi hakatakse kuritarvitama seadusekuulekaid ettevõtjaid lõksu mängides – programmi raames kartellist teatamine saab olla vaid menetluse alustamise aluseks ja see lihtsustab tõendite kogumist, kuid ei võimalda ühegi ettevõtja lihtsustatud süüdimõistmist.

Kartellis osalemine tuleb uurimisorganitel prokuratuuri eestvedamisel tõendada. Selleks saavad uurimisorganid teostada erinevaid uurimistoiminguid, sh läbiotsimisi ning jälitustoimingud. Kartelli algatajale või juhile leebust ei rakendata. Sellega välistatakse võimalus, et üks ettevõtja kutsub teised ettevõtjad kartelli ning annab siis kohe sama kartelli ise üles, pannes konkurendid karistust kandma.

Kes peaksid leebusprogrammi kartma? Vastus on lihtne – ettevõtjad, kes on konkurentsireegleid rikkudes osalejad kartellis. Kartellikaaslasest võib programmi jõustumisel saada suurim vaenlane. Siinkohal mängivad rolli psühholoogilised aspektid (nt millised on kartelli osaliste vahelised suhted, kas nende vahel on pingeid, kui suure riskitaluvusega on kartelli osalised), aga ka majanduslikud aspektid (kui suures ulatuses kartellis osalemine tulusid suurendab).

Tuleb silmas pidada, et mitte alati ei pruugi ettevõtte juhtkond olla teadlik kartellikokkulepetest, millesse ettevõtte on hõlmatud. Teame praktikas mitmeid juhtumeid, kus konkurentsi kahjustavaid kokkuleppeid on sõlmitud müügijuhtide poolt tippjuhtkonna osaluseta. Müügipersonal ei pruugi olla teadlik sellise tegevuse keelatusest. Samas kindlasti on ka neid, kes soovivad oma müügitulemust seadusevastasel viisil suurendada, et teenida kõrgemat edukustasu. Selliste juhtumite avastamine on igale ettevõttele ülioluline, sest karistus ei ole ette nähtud mitte ainult kartellikokkuleppe sõlminud töötajale, vaid ka ettevõttele tervikuna. Mitmed ettevõtted on hakanud üha enam teadvustama konkurentsiõiguse tähtsust. Ka advokaadibüroo Lepik ja Luhaäär LAWIN on viimasel ajal osalenud mitmete siseauditite läbiviimisel ettevõtte konkurentsiõiguse riskide hindamiseks ning ettevõtete töötajate koolitamisel selles valdkonnas.

Leebusprogrammi jõustumisel võib oodata uurimisorganite aktiivsemat kartellivastast tegevust ning üllatuskontrollide (nn koidikureidide) sagenemist. Sellised kontrollid võivad tabada ka seaduskuulekaid ettevõtjaid. Sellega seoses tasub ettevõtjatel mõelda läbi ettevõttesisene kommunikatsioon läbiotsimiste korral, et läbiotsimised ei halvaks ettevõtte tööd ning sujuksid võimalikult pingevabalt.

Eestis kavandatav leebusprogramm ei ole uudne, sarnasugust mehhanismi kasutatakse paljudes riikides (sh enamikes ELi liikmesriikides), ning ka ELi tasandil. Erinevate riikide kogemused leebusprogrammi jõustamisel on olnud erinevad. Kui 2004. aastal leebusprogramm Soomes jõustus, oli sealse konkurentsiameti ukse taga esimesel hommikul leebustaotlejate järjekord, samas Lätis ja Leedus ei ole programm olnud kuigi tulemuslik. Milliseid tagajärgi toob leebusprogrammi jõustumine Eestis, saab näha ilmselt juba lähematel kuudel.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
11. January 2009, 09:19
Otsi:

Ava täpsem otsing