Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Investori rahuliku une valem
Kuigi aktsiaturud praegu suursuguseid tõusunumbreid ei näita ning kindlat tõusutrendi veel lähikuudesse ei prognoosita, on siiski ka julgeid investoreid, kes odavatest hindadest kasu tahaksid lõigata.
Selle juures tasuks (eriti värskematel turuosalistel) mõnd elementaarsemat baaspõhimõtet kindlasti meelde tuletada.
Kuigi prognoose tuiskab meedias ja analüütikute sulgede alt välja väga palju, ei ole pea ükski neist kirjutatud kindlas kõneviisis ning sellel on väga hea põhjus.
Keegi ei tea kindlalt, mis tulema hakkab ning soov täiesti põhjast osta võib sellega vastu taevast lennata, et tegelikkuses on põhja ära tunda väga keeruline. Seega, ei tasu püüda ennustada tulevikku aktsiahinna liikumise mõttes, vaid vaadata ettevõtet, mida tahaksid pikemaajaliselt omada.
Samuti ei ole mõistlik kogu raha suure õhinaga börsidele panna ja hiljem võib-olla selle kiiret sulamist pealt vaadata. Raha on kuningas, on kaunis vana, aga kohane ütlus. Kui ülemus pole kirjutanud garantiikirja töökoha säilimise kohta (mitte et seegi alati mingi garantii oleks), tasub kindluse mõttes siiski endale väike rahapuhver jätta, et potentsiaalselt raskematel perioodidel toime tulla.
Tasuks koguda teatav reservifond, millega saab mõne kuu rahulikult elada ning olla võimeline ka kohustusi panga ees maksma.
Kui on selge, et igaks elujuhtumiks on väike reserv olemas ning soov siiski aktsiaturgudest osa saada, tasuks selgeks teha investeerimishorisont - kui pikaks ajaks oled nõus raha vabakasutusest välja lülitama ning kas jääd ellu, kui selle raha kaotad. Lühiajalised investeeringud praegu ilmselt väga mõttekad ei ole, välja arvatud muidugi, kui on soov iga päev turuliikumisi silmitseda ning pidevalt kaubelda. Fortune majandusajakiri soovitab võtta horisont vähemalt kuueks aastaks.
Investeerida ei ole mõistlik ühte ettevõttesse või ühte sektorisse, vaid portfell riskimaandamise eesmärgil hajutada.
Seda ka rahvusvaheliselt mitmete ettevõtete ja turgude vahel, et "kõik munad ühes korvis ei oleks". Ning kindlasti ei tohiks osta aktsiaid, mida ei tunne.
Enne ostuorderi sisseandmist peaks tutvuma ettevõtte tegevusalaga, konkurentidega, väljavaadetega tulevikuks ja uurima esitatud aruandeid ning suhtarve.
Üks väga levinud tegutsemisvorm börsidel on karjainstinkt. Üks lehvitab lippu ja kõik panevad padinal järele. Kuni keegi teine kusagil teises aasa otsas hõiskab.
See esimene tõenäoliselt teenib hea raha, kuid ülejäänud maksavad tema teenistuse ilusti kinni, sest sisenevad turule juba tõusul.
Lisaks tekitab karja järel jooksmine ka suuremat sorti sabistamise ja närvilise ostmise-müümise, mis tavaliselt toob kokkuvõttes rohkem kahju. Vahel aktsiad langevad, see on loomulik - aga ka siis tuleb jääda rahulikuks. Peaks seadma endale piiri, millest rohkem kaotada ei ole majanduslikult võimalik, ning sellest piirist kinni pidama, mitte iga pisikese muutuse peale endast välja minema.
Kuhu siis ikkagi tasuks oma raha panna?
Ajakiri Fortune on välja pakkunud kümme ettevõtet, mis peaksid aktsionäridele sel aastal head tootlust pakkuma ning need on toodud artikli kõrval tabelis.
Soovin häid investeeringuid ja rahulikku und!