Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Krediiti antakse endiselt
Detsembris oli Äripäevas juttu sellest, et krediidikindlustusseltsid kärbivad oma riskiportfelle Baltimaades. See uudis annab turule vale signaali, nagu ostjatele enam üldse krediidilimiite ei antaks ja väliskaubanduses võtaks maad sajaprotsendiline ettemaks.
See pole nii. Krediit on seotud usaldusega partneri vastu. Siiani on Eesti ja teiste Baltimaade usaldusväärsus Euroopa partnerite silmis olnud väga kõrge.
Meie ettevõte ei ole limiite katkestanud lähtuvalt riigist, lähtume jätkuvalt konkreetsest ostjast ning tema taustast. Ärikrediidi kindlustusfirmade andmebaasides on andmed ettevõtete finantsolukorra kohta.
Tõsi, riskide hindamine on praegu kindlasti põhjalikum ja limiitide väljastamine konservatiivsem. Teisalt on ettevõtted mõnikord ka ise süüdi selles, et neile limiite ei anta.
Neil, kes on paistnud silma halva maksekäitumisega ning vastutustundetute juhtimisotsustega, pole lihtne limiite saada.
See ei kehti ainult ettevõtete kui juriidiliste kehade, vaid ka juhtkonna ja omanike suhtes. Info nende varasemast tegevusest on andmebaasides, täpselt nagu liikluseeskirja rikkujate patud tulevad politseiautos ekraanile ka siis, kui nad autot on vahetanud.
Probleemse firma pankrotti laskmine ning uue asutamine ei loo usaldusväärsust.
Autor: Toomas Orav