Toftan tõstis ainsana saetoodangu mahtu tootmismahtu tõsta

Eesti kümme suuremat saeveskit andsid eelmisel aastal saetoodangut võrreldes 2007. aastaga keskmiselt kolmandiku võrra vähem, ainsana suutis tootmismahtu tõsta AS Toftan.

Mullust viletsat tootmisaastat silmas pidades oli tubli ka Tartumaal tegutsev OÜ Vara Saeveski, mis suutis säilitada 2007. aasta taseme.

Toftani tegevjuhi Martin Arula sõnul järgisid nad eelmisel aastal rangelt tellimispõhist tootmisstrateegiat. "Meil praktiliselt pole laovarusid, me toodame vaid seda, mida klient tahab," rääkis Arula. "Samuti oleme püüdnud kliendile kõiges vastu tulla, isegi hinna liikumisega allapoole oleme kaasa läinud."

Arula on veendunud, et langeval turul tuleb turuga kaasa minna. "Selge see, et nii käitudes kasuminumbrit 2007. aastaga võrrelda ei saa, kuid toodanguvool on olemas ja ettevõte elus."

Arula sõnul on neid päästnud ka seotus seni stabiilsena püsinud Jaapani turuga, kuhu nad ekspordivad 15 protsenti oma toodangust. Vara Saeveski juhi Marko Pärna hinnangul aitas neil tootmismahtu säilitada muu hulgas ka see, et nad saevad peenpalki. "Höövli- ja mööblitööstusele on kergem müüa peenpalgist saetud materjali, sest sellise saematerjali kvaliteet on parem," põhjendas Pärn. Samas tõdes ta, et müügiturg on kokku kuivamas. "Aasta lõpp näitas seda selgelt, kui üks ja teine tellija ära kukkus," rääkis Pärn. "Prognoosime järgmisel aastal toodangu vähenemist umbes viiendiku võrra." Vara Saeveski toodangust on seni suurem osa ehk 80 protsenti jäänud Eestisse.

Saeveskite juhid ei usu, et tänavu olukord turul paraneb, sest saetööstuse toodangu tarbimine on jätkuvalt langustrendis.

"Kuna suures osas on puidutöötlejate toodete lõpptarbijad ehitusega seotud valdkonnad, sõltub puidutöötlejate käekäik väga suuresti ehitustegevusest Eestis ja välisriikides," ütles Eesti suuruselt kolmas saeveski ASi Viiratsi Saeveski juhataja Tõnu Ehrpais. "Kahjuks ehitatakse peaaegu kõikides riikides üha vähem ja seetõttu väheneb tarbimine kindlasti veelgi."

Viiratsi Saeveski reageeris turu langusele eelmisel aastal sellega, et senise kolme vahetuse asemel hakkas tööle kahes vahetuses. Samasse gruppi kuuluv AS Aegviidu Puit toodab aga senise kahe vahetuse asemel vaid ühes vahetuses.

Kõige enam langes tootmismaht ASis Balcas Eesti, ASis Sakala Saeveski ja ASis Flexa Eesti. Arula tõdes, et kuigi toorme hinnad on tasapisi langenud kogu eelmise aasta jooksul, on eriti suur langus olnud just selle aasta algul.

"Praegu maksime tavalise männipalgi tihumeetri eest sada krooni vähem kui detsembris," rääkis Arula neljapäeval.

Balcas Eesti tegevjuhi Indrek Palumaa sõnul jäi hinnakukkumise reaktsioon Eesti palgiturul siiski umbes kaheksa kuud hiljaks. "Isegi veel novembris-detsembris oli kuusepalgi hind Eestis kallim kui näiteks Soomes või Venemaal," võrdles Palumaa. Tema kinnitusel on Balcas Eesti oma tootmistegevuse alates eelmise aasta detsembri algusest sootuks peatanud.

Eesti Metsatööstuse Liidu hinnangul toodeti 2007. aastal saematerjali kokku umbes 1,7 miljonit kuupmeetrit, millest 40 protsenti läks eksporti. "Eelmisel aastal vähenes saematerjali kogutoodang ilmselt 25-30 protsenti," lisas EMTLi asedirektor Märt Riistop.