Disainbeebid: ebaeetiline, aga vältimatu?

12. jaanuar 2009, 11:34

Hiljuti Suurbritannias sündinud laps valiti
embrüostaadiumis potentsiaalsete õdede-vendade seast välja, et vältida vähi
teket soodustava geeni edasikandumist.

"Seda väikest tüdrukut ei ohusta täiskasvanueas selle geeni poolt põhjustatava rinna- või munasarjavähi teke,” ütles Londoni University College’i haigla kunstliku viljastamise arst Paul Serhal. See ei ole esimene sellelaadne juhtum, kirjutas LiveScience.

USA-s kasutas sarnast tehnoloogiat mees, kes 50-protsendilise tõenäosusega annab oma järglastele edasi geeni, mis põhjustab surmavat käärsoolevähki. Tema ja ta naine lasid enne implanteerimist embrüoid analüüsida ning emaüsasse pandi kasvama selline laps, kes haigust ei päri.

Anonüümseks jäänud briti naine lasi juunikuus uurida oma ühtteist kolme päeva vanust embrüot, sest tema abikaasa sugulaste hulgas oli vähk väga levinud. „Tundsime, et kui on võimalik oma last selles haigusest säästa, peame seda tegema,” ütles ta ajalehele The Guardian.

Sarnast geneetilist testimist, mida nimetatakse geneetiline diagnoos enne implantatsiooni, on kasutatud ka pärilike, ravimatute ja elu lühendavate häirete analüüsimiseks, mis kujunevad vastava geeni olemasolul kindlasti välja (näiteks tsüstiline fibroos või Huntingtoni tõbi). Uueks meetodiks on aga vähiga seotud geeni BRCA1 osas testimine – see geen ei vii vältimatult vähi tekkeni, vaid suurendab ainult vähi tekke tõenäosust, samuti võib vähk avaldumise korral olla ravitav.

BRCA1 geeni kandvatel naistel on 80-protsendiline tõenäosus haigestuda rinnavähki ning 60-protsendiline tõenäosus haigestuda munasarjavähki. Geen antakse 50-protsendilise tõenäosusega edasi ka oma lastele.

Kardetakse aga, et sarnaseid testimismeetodeid hakataks kasutama ka soovitud soo, intelligentsustaseme ja sportlike võimetega disainbeebide valmistamiseks.

"Kui sellist tehnoloogiat valesti kasutatakse, võimendab ta praegugi maailmas olemasolevat ebavõrdust ja diskrimineerimist. Inimese geneetiliste paranduste arendamine ja müümine tekitab tõenäoliselt tehnoeugeenilise võiduajamise,” ütles geenitehnoloogia eetikat uuriv Richard Hayes. „Isegi vanemad, kes ei taha oma laste geene manipuleerida, peavad sellest osa võtma, kui nad ei taha, et nende järeltulijad oma võimetelt teistest maha jääksid.”

Vastuargumendi esitas aga Dartmouthi kolledži eetikaprofessor Ronald M. Green, kes näeb ette haigustevaba tulevikku, kus embrüotel esinevad vigased geenid parandatakse ning luuakse tervemaid inimesi ilma embrüoid ära viskamata. „Miks mitte parandada inimese genoomi?” küsis Green.

Eelmisel aastal ajakirjas Nature avaldatud aruandes ennustatakse inimese viljakusega seotud tehnoloogiates lähema 30 aasta jooksul suuri muutusi. Paljude teadlaste arvates on selle aja peale kunstlikud emakad ning laboris kasvanud inimembrüod tavaliseks nähtuseks. Kui embrüo kasvab laboris, saab arengu käigus tekkivaid mutatsioone parandada. Aruande kirjutanud teadlased usuvad aga, et tõelisi disainbeebisid siiski ei tule, kuna ükski geen ei määra nii selgelt täiusliku lapse kujunemist.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
26. January 2009, 11:55
Otsi:

Ava täpsem otsing