Kaitseministeerium tahab aastakümneiks kortereid rentida

12. jaanuar 2009, 10:09

Kaitseministeerium teeb lähinädalail
avalikuks mahuka riigihanke, et võtta rendile Tartus 80-90 korteriga maja Balti
Kaitsekolledži tudengite ja õppejõudude majutamiseks.

Tegemist on esimese puhtakujulise riigi ja erasektori ühisprojektiga kaitseministeeriumis ja laiemalt ka Eesti keskvõimu tasandil.

Esmalt kuulutatakse välja hange ja kvalifitseeritud taotlejatega jätkatakse võistleva dialoogi vormis. Erinevus tavapärasest riigihankest seisneb selles, et kohe algul hankes osalejatelt hinnapakkumist ei oodata.

Projektijuht Kalle Kukk märkis, et riigihanke väljakuulutamisel kõiki tingimusi täpselt ei määratleta. "Võimalikult vähe on hanke puhul ette öeldud. Sel juhul on võimalus, et hankes osaleja pakub välja midagi sellist, mille peale me ise ei tulnudki," selgitas ta.

Õppurid ja õppejõud uuselamus

Ministeeriumile on sobiv nii täiesti uus kui ka juba olemasolev hoone. Teoreetiliselt võivad kolledži tudengid ja õppejõud kolida ka mõnda pooleliolevasse uuselamusse, eeldusel, et seal pole tsiviilelanikke.

Kaitseministeeriumi infrastruktuuri osakonna peaspetsialist Margus Sahk märkis, et võib-olla renditakse omale mõni olemasolev hoone Tartus, kuid põgusal ringivaatamisel seal kandis päris sobilikku maja siiski pole. "See arendaja oleks õnne sees, kui tal oleks meie tingimustele vastav maja juba valmis ehitatud," nentis ametnik.

Hinnapakkumised võetakse nii 10, 15 kui ka 20 aastaks. Hoone peab asuma kuni 30minutilise jalutuskäigu kaugusel Balti Kaitsekolledžist.

Kaitseministeerium maksab maja eest renti, mis sisaldab ka hoolduskulusid, remonti ja teatud teenuseid jms. Ka ootamatud kulutused on rendihinna sees. Pärast lepingu lõppemist jääb hoone omanikule alles, samas on ministeeriumil maja väljaostu õigus. Kui ministeerium pole rahul lepingu täitmisega lähtuvalt lepingus sätestatud nõuetele, on neil õigus vähendada perioodilisi makseid.

Kuigi ametnikud hinnangulist hinnasihti välja ei tahtnud öelda, on märgitud Kalle Kuke koostatud kaitsekolledži majutusprojekti eesmärkides ka võimalik summa. Eelmise aasta kestel koostatud dokument pakub välja 20aastase lepingu maksumuseks 143,5 miljonit krooni diskontomäära 6% juures. See tähendab ca seitse miljonit krooni aastas.

Poliitikute ja ärimeeste koostööl halb maik küljes?

Eestis oleks selline riigi ja erasektori ühisprojekt keskvõimu tasandil esmakordne. Põhjuseid, miks pole seda tehtud on mitmeid, kuigi majanduslikult on see variant põhjendatud.

Kaitseministeeriumi infrastruktuuri osakonna peaspetsialist Margus Sahk märkis, et põhjuseks võib olla vaimne barjäär – avalik sektor on kartnud võimalikku negatiivset fooni. Näiteks Tallinna linna puhul tekkisid ajakirjanduses spekulatsioonid, et lepingud koolide hooldamiseks ettevõtjatega olid seotud linnal võimul oleva parteiga. "Kumab läbi foon, et raha antakse tagasi partei sponsoritele," märkis ta.

Kalle Kukk märkis, et välja pole seda siiski keegi kunagi öelnud. Erasektoril pole siiski põhjust neid projekte karta, sest avaliku sektori näol saaksid nad pikaajalise ja stabiilse partneri.

Riiklikul tasandil on sellised ühisprojektid eelarve seisukohast veidi problemaatilised, sest võivad ajada eelarve defitsiiti. Kaitsekolledži puhul seda muret pole, sest kaitseministeerium on projektis raha vahendaja rollis. Uue maja kulud maksavad kinni suures osas õppurid lähetavad riigid.

Riigi ja erasektori ühisprojektid pole siiski päris riskivabad ka ettevõtja jaoks. Tuleb arvestada võimalusega, et pärast 10, 15 või 20 aastat peab hoonele teise kasutuse leida, sest avaliku sektori partner ei pruugi lepingut jätkata või hoonet välja osta. Kaitsekolledži puhul võib sellise aja möödudes tekkida küsimus, kas kool üldse asub enam Tartus.

Ehitusturul hea aeg hea aeg tellijale

Arco Vara Kinnisvarabüroo Tartu esinduse vanemmaakler Paavo Mikk märkis, et Kaitsekolledži idee ei tule suure üllatusena, kuna juba aeg-ajalt on sealne ohvitserkond üürikortereid otsinud. "Viimane on kindlasti kulukam, kui omada enda valduses hoonet pikaajalise rendisuhtega. Leida 30minutilise jalutuskäigu kaugusele Balti Kaitsekolledžist hoone, mis oleks korruselamu ja kus ei ela tsiviilisikuid ning kuhu ei ole võõrandatud tsiviilisikutele elamispindasid, on võrdlemisi keeruline, võib-olla isegi võimatu," kirjeldas ta seisu Tartu turul.

Hoone elamispindade koguarvust sõltuvalt võiks Balti Kaitsekolledžile pigem soovitada sõlmida kokkulepped maaomanikuga, kelle kinnistule saaks vajaliku hoone rajada, lisas Mikk.

"Oluline on muidugi see, kui kiiresti loodetakse hoone enda kasutusse saada. Uue hoone ehituse tellimine on tänases turuseisus kindlasti väiksemate kulutustega seotud kui aasta-paar tagasi," märkis Arco Vara Tartu esinduse vanemmaakler.

Ka Eesti Ehituse juhatuse esimees Jaano Vink ütles, et Tartus neile tingimustele vastavaid valmismaju vaevalt on. "Projektide osas täpselt ei oska öelda, kuid arvan, et kindlasti on mitmeid eri staadiumis arendusi ja nende omanikke, kes oleksid antud hankest huvitatud," lisas ta.

Sellise projekti jaoks on praegu igati soodne olukord ehitus- ja kinnisvaraturul, kui tellija teab, mida tahab ja on lahendatud vajalikud üksikasjad (garantiid, kriteeriumid, finantseerimised jne), märkis Vink.

Kronoloogia:

2006. aastal võttis kaitseministeeriumi juhtkond vastu otsuse mitte remontida Taru ühiselamut, vaid rajada õppurite ja õppejõudude majutamiseks uus tänapäeva nõuetele vastav hoone.
2007. aastal otsustati ehitada majutushoone riigi ja erasektori ühisprojekti kasutades.
2009. aasta mai lepingu sõlmimine.
2010. aasta august tudengid ja õppejõud saavad kolida uute majutushoonesse.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
12. January 2009, 12:00
Otsi:

Ava täpsem otsing