Kolmandik langust - pole paha!

Mariliis Pinn 13. jaanuar 2009, 00:00

Sõidukigruppidest vähim ehk keskmiselt 31% kukkus raskeveokite müük. Volvo võis rõõmus olla, et nende müük kukkus vaid 7%, ülemöödunud aasta 279 veoki asemel müüdi mullu vaid paarkümmend veokit vähem. Võrdlusena on tähelepanuväärne, et enim hävinud Mercedes-Benz müüs aasta lõikes üle 200 veoki vähem (480 versus 254).

Volvo Estonia tegevdirektor Johannes Kjellgren oli Volvo häid tulemusi kommenteerides kindel, et viimaste aastate stabiilse kasvu peamiseks põhjuseks on olnud hea tooteprogramm, modernne ja konkurentsivõimeline mudelivalik.

"Veokite kõrge kvaliteet, väike kütusekulu ja väärtustatus järelturul on klientidele oluline. Lisaks veokitele on tähtsad ka teenused ning tooted, mis tagavad veoki teel püsimise," kiitis Kjellgren. "2008. aastal täiustasime oma teenindusvõrku, lisaks Tartu keskusele avasime täiesti uued keskused Tallinna lähedal Rae tehnopargis ja Pärnumaal Sauga alevikus. Rahvusvaheliste vedajate jaoks on tähtis ka see, et Volvo veokite teenindusvõrgustik laieneb pidevalt üle maailma," lisas ta.

Kuni 16tonniste veokite kategoorias Volvo müük mullu koguni kasvas 42 protsenti (2007 - 7 veokit, 2008 - 10). Kjellgren rääkis, et 2007. aastal tutvustas Volvo täiesti uut alla 16tonniste veokite põlvkonda ning samm-sammult on mõju üha rohkem näha.

"Uue põlvkonna veokid, mille tutvustamine jaotusvedude ja ehituse segmendis alles käib, muudavad konkurentsivõimeliseks väiksed jooksvad kulud, kõrge kvaliteeditase ja vähene kütusekulu," jätkas Kjellgren, kes kiiresti ja ettearvamatult toimuvaid turusituatsiooni muutusi prognoosida ei oska.

Tarbesõidukitest kukkus mullu enim busside müük - 57%. Enim ehk pea neli korda vähenes suurte ehk üle 32 kohaga busside müük.

Valdkonna turuliidril Scanial kukkus müük 75%, 61 bussilt 15-le. "Eks see sõltub hangetest. Eesti bussiturg on väga väike ning palju mõjutavad üksikud tehingud ja näiteks see, kui palju Tallinna Autobussikoondis busse ostab," selgitas Scania Eesti ASi müügi- ja turundusjuht Alar Prääm.

Prääm usub, et järgmisel aastal väheneb tarbesõidukite müük veel 30%. "Turg on languses. Kõik sõltub sellest, kas 2009. aasta teisel poolel tuleb väike taastumine või ei. Kui on kaupu, mida vedada, siis on nõudlust ka veokite järele," arutles ta.

Mullu 42 pikapit müünud Mazda jaoks oli tegemist muljetavaldava müügitulemusega. Küsimusele, mis võiks olla hea tulemuse põhjus, vastas Inchcape Motors Estonia OÜ juhataja Jaanus Simson, et kuna tegemist on börsiettevõttega, ei saa ta seda teemat kommenteerida.

Ligi poole vähem müüdi Eestis mullu Mercedes-Benzi kaubikuid - 279 masinat ülemulluse 540 võrreldes. Silberauto Mercedes-Benzi tarbesõidukite osakonna juhataja Alar Vetik selgitas, et 48%-lise kukkumise põhjustas vähene hangete korraldamine.

"Hankevaene aasta oli. See mõjutab palju, et suurtes kogustes kaubikuid ei ostetud," lisas ta. Ka jäi ära sügisene buum.

2009. aastalt ootab Vetik teatud stabiliseerumist. "Müüginumbrites tuleb kindlasti kukkumine," ütles Vetik.

"Praegu on kõik kliendid suure riskiga ja finantseerimine on raske. 90% autosid ostetakse laenurahaga ja nendel turgudel läheb paremini, kus see osakaal on väiksem," lisas ta lõpetuseks.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:53
Otsi:

Ava täpsem otsing