Pensionifondid õigustavad oma räsitud väljanägemist

Dmitri Fokin 13. jaanuar 2009, 00:00

Fondivalitsejad selgitavad juhtunut arenevate turgude kukkumisega.

Pensionikeskus.ee andmetel odavnes SEB Progressiivse Pensionifondi osak 12 kuuga 30,49 protsenti. Hansa Pensionifond K3 osaku hind kukkus 26,16 protsenti. Hansa Pensionifond K3 fondi varade väärtus ulatus 8. jaanuaril 3,88 miljardi kroonini, SEB Progressiivse Pensionifondi varad olid samal hetkel väärt 2,65 miljardit krooni. Mõlemad fondid võivad aktsiatesse paigutada kuni 50 protsenti hallatavast varast.

Hansa Pensionifond K3 juht Kristjan Tamla ütles, et enim avaldasid pensionifondidele negatiivset mõju aktsiaturud. Praktiliselt kõik indeksid kukkusid eelmisel aastal vähemalt 30 protsenti, kuid lisaks hindas fond neljandas kvartalis küllaltki tugevalt alla ka võlakirjainvesteeringuid.

Tamla sõnul tõid kõige suuremat miinust arenevate riikide võlakirjad. Tugevalt hinnas kaotanud Eesti väärtpaberid olulist rolli ei mänginud, kuna nende osakaal portfellis oli väike.

Ka SEB Progressiivse Pensionifondi juht Vahur Madisson juhtis tähelepanu aktsiatega kaasnenud ebameeldivustele. Väikseimad kaotused olid USA turul (-40%) ja suurimad Vene turul (-72%).

Madisson märkis, et eelmine aasta osutus erakordseks ka seetõttu, et tavaliselt turvaliseks peetud varaklasside väärtus langes oluliselt. Jutt on ettevõtete võlakirjadest ja reaalse rahavooga kinnisvarast. Hind kasvas ainult valitsusvõlakirjadel.

Madisson oletas, et ka sel aastal püsivad finantsturud heitlikud ja võib esineda väga suuri hinnakõikumisi. Seetõttu püüab pensionifond olla strateegiliselt paindlikum ja eelistada investeerimist likviidsematesse turuinstrumentidesse.

Pensionifondide aktsiate ja võlakirjade osakaal võib aasta jooksul märkimisväärselt kõikuda, kuid aasta keskmisena ei kaldu see kõrvale konkreetse pensionifondi investeerimispoliitikas sätestatud raamidest, mis Progressiivse pensionifondi puhul on kuni 50 protsenti aktsiainvesteeringuid, ütles Madisson. Praegu eelistab fond raha paigutada arenenud maade ja eelkõige USA turgudele, sest need on ohutumad.

Sarnasest strateegiast juhindub praegu ka Hansa Pensionifond K3. Tamla sõnul väldivad nad riskantseid paigutusi, ei seo end vähelikviidse varaga, näiteks kinnisvarafondidega. Panus tehakse likviidsetel arenenud maade aktsiaturgudel (USA, Lääne-Euroopa, Jaapan) kaubeldavatele kõrge reitinguga korporatiivsetele võlakirjadele. Tamla märkis ühtlasi, et pensionifondi portfellis on aktsiaid nüüd alla 40 protsendi.

Väljavaadetes oli Tamla küllaltki optimistlik, ehkki ta ei oota aktsiaturgude kiiret ja tugevat tõusu. Mehe hinnangul võivad indeksid küll tugevalt kõikuda, kuid üsna peagi liiguvad nad edasi horisontaalses suunas. Võlakirjade hind taastub aga kõige kiiremini.

Danske Capital ASi investeerimisvaldkonna juht Aari Stalde ütles Sampo pensionifondidele valitud strateegiaid kommenteerides, et pensionifondide valitsemise üks ja ainus edukriteerium sesineb õigete strateegiate ja taktikate valimises, järgimises ja elluviimises, ehk siis otsustes, millistes varaklassides millal ollakse. Teisejärguline on juba mingite konkreetsete instrumentide, turgude valik nende varaklasside sees, kuigi paljud kipuvad just neid faktoreid esile tõstma stiilis A tõusis ja Z langes.

"Lühidalt väljendades - Sampo pensionifondidele valitud strateegiad ja 2008 rakendatud taktikad osutusid õigeteks, vaatamata paljude väidetele, et sellist kaost polnud oodata. Sampo/Danske pensionifondide üldise strateegia märksõnadeks on kontrollitud risk ning selle kaudu selgelt eristuv strateegia pikaajalise stabiilse kasvu tagamiseks," kinnitas Stalde.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:53
Otsi:

Ava täpsem otsing