Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Superkiskja suunab liikide evolutsiooni

14. jaanuar 2009, 10:24

Inimeste küttimisviisid viivad mõnede
liikide ülikiire evolutsioneerumiseni, mis toob kaasa muutusi loomade
kehasuuruses ning paljunemisvõimes.

Küttimine ja kalastamine on loomariigis osutunud suuremateks mõjutajateks kui teised inimestega seotud probleemid, näiteks reostus. Muutused on suured ning võivad viia mõnede liikide väljasuremiseni, kirjutas LiveScience.

Ülevaates analüüsiti 29 erinevat liiki käsitlenud 34 uurimust, mis olid teostatud 40 erinevas piirkonnas. Kütitud ja kalastatud populatsioonide kehasuurus osutus keskmiselt 20 protsenti väiksemaks kui eelmises põlvkonnas, suguküpseks said loomad keskmiselt 25 protsenti varem.

"Kütitud ja kalastatud populatsioonid on looduses kõige kiiremini muutuvad, sest inimene eemaldab populatsioonist niivõrd suure osa ning valib välja just suuremad loomad,” ütles uurimust juhtinud California ülikooli teadlane Chris Darimont. „See toob vältimatult kaasa suuri muutusi.”

Uurimuses leiti suuri muutusi erinevatel liikidel alates kaladest ja tigudest ning lõpetades põhjapõtrade ja mägilammastega. Darimont usub, et muutused toimuvad ka geneetilisel tasemel ning on seega evolutsioonilised, samas arvavad mõned teadlased, et muutused toimuvad vaid loomade fenotüübis ning genoom jääb muutumatuks, mistõttu evolutsiooni ei toimu.

Püüdes välja suurtes kogustes kõige suuremaid suguküpseid indiviide muudavad inimesed kiiresti looduslike populatsioonide demograafiat, jättes järglasi tootma vaid pisemad ja varem suguküpseks saavad isendid, selgitas Darimont.

"Muutuste kiirus ületab kaugelt siiani looduslikes süsteemides kirjeldatud evolutsioonikiiruse,” ütles Darimont. Uurimuses leiti, et nii kaasa toodud muutused on 50 protsendi võrra olulisema mõjuga saastuse või võõrliikide mõjust. "Inimesest kui kiskjast on saanud domineeriv evolutsiooniline jõud,” ütles Darimont.

Ka teised teadlased nõustavad, et probleem on tõsine. Columbia ülikooli bioloog Don Melnick ütles hiljuti, et trofeede küttimine on väga sarnane sordiaretusega ning viib suure tõenäosusega liikide väljasuremiseni.

Teadlastele tuleb liikide võime kiiresti muutuda üllatusena. „Need muutused toimuvad juba meie eluajal,” ütles Darimont. „Küttimine ja kalastamine on äratanud loomades varem uinunud võime kiiresti muutuda.”

Muutused toimuvad kahel viisil. Üks neist on puhtalt geneetiline. Evolutsioonis saavad eelise väiksemad kalad, kes mahuvad läbi võrgusilma, jäävad nii ellu ning annavad oma geenid edasi järglastele.

Teine muutuste protsess seisneb plastilisuses. Loomad võivad näiteks saada varem suguküpseks, sest toitu on populatsiooni kahanemise tõttu rohkelt saadaval. Kalad söövad rohkem ning saavad varem suguküpseks.

"Muutust põhjustavast protsessist sõltumata on varasem sigimine populatsiooni jaoks halb,” ütles Darimont. „Varem sigivad loomad saavad vähem järglasi. Kui püüda palju loomi välja, väheneb selle tulemusena populatsiooni võime taastuda.” Üheks näiteks on ülepüütud tursapopulatsioon Kanada idarannikul. Vaevalt paarkümmend aastat tagasi alustasid nad sigimist kuueaastaselt, nüüd aga viieaastaselt.

Teistel juhtudel tulenevad probleemid aastakümneid kestnud suurte loomade küttimisest ning eriti salaküttimisest. Näiteks on mõnede Aafrika elevandi populatsioonide seas võhkadeta loomad ebatavaliselt levinud, sest salakütid püüavad valikuliselt välja just võhkadega isendid.

"Peaksime küttimisel ja kalastamisel keskenduma rohkem väiksematele ja nõrgematele isenditele, jäljendades nii looduses aset leidvat valikut,” ütles Darimont. Samas pole teada, kas muudatused küttimist ja kalastamist reguleerivates seadustes juba hiljaks pole jäänud. „Pole teada, kas need muutused on tagasipööratavad või mitte,” ütles Darimont.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. February 2009, 18:24
Otsi:

Ava täpsem otsing