Maksehäire igal neljandal ettevõtjal

Ralf-Martin Soe 16. jaanuar 2009, 00:00

See on mitu korda korda suurem suhtarv, kui on praegu pankadel probleemseid eluasemelaenukliente.

Kõikidest vallasvara tagatisel laenu võtnud enam kui viiest tuhandest ettevõttest on Äripäeva analüüsi järgi maksehäireid ligi neljandikul. Arvesse läksid kõik võlatüübid: maksuvõlg, pangavõlg ja muu ettevõtetevaheline võlg. Swedbanki kommertspandiga seotud ettevõtetest on võlgades iga neljas, SEB-l iga viies ning Sampol iga kuues. Sealjuures on SEB-l proportsionaalselt kõige enam peavalukliente ehk neid firmasid, kelle võlg panga ees ületab miljon krooni.

Valimisse kuulusid firmad, kes on laenu tagatiseks oma vallasvara pangale pantinud. Otse ja lisatagatisena kasutab kommertspanti hinnanguliselt ligi viiendik kõikidest pangast laenu võtnud äriklientidest.

Kõige sagedasem pangaklientide võlavorm ongi maksuvõlg, seda paljuski tehnilistel põhjustel, kuna võlg riigi ees pannakse viivitamata avalikesse registritesse. "Selge on see, et maksuvõlgades ettevõtete osakaal on selle tabeli info järgi päris suur," ütleb SEB endine juht Mart Altvee.

Asjatundjate hinnangul võib ettevõtete pangavõlg olla maksuvõlaga aga lausa ühes proportsioonis, kuna lühiajalist võlga panga ees avalikult üles ei riputata. "Võlg on võlg. Väga suurt vahet enam pole, kas see on riigi ees või ettevõtete vahel," vastab ettevõtete krediidisuutlikkust analüüsiva Krediidiinfo asejuht Alar Jäger küsimusele, kas maksuvõlg võiks panga ees olevast võlast ohutum olla.

Maksuvõlg on samas pahatihti pangavõla tekkimise indikaator, kuna maksuameti pangakontode sulgemise järel ei saa ka teisi laene teenindada.

Hulgikaubandusettevõtte Ottenhof partner Hannes Volter tõdeb, et tema poolesajamiljonilise käibega ettevõttel tekkis pangavõlg just maksuvõla tõttu. "Maksuameti esindaja ütles: "Ärge raputage endale tuhka pähe. Makske võlg ära või me paneme konto kinni"," räägib Volter. Kuna ajastamisgraafikust midagi välja ei tulnud, suletigi ettevõtte kontod ning siis tekkis miljonitesse ulatuv võlg ka Swedbanki ees.

Teine tüüpiline pangavõla tekkimise põhjus on "surnud ringis" olev kinnisvara. "Ei saa kinnisvara müüa ega laenu teenindada," vastab näiteks Intelehituse juht Vallo Vain küsimuse peale, miks ta sattus suurte pangavõlglaste sekka.

Jäger ütleb, et langeval turul tähendab võlg loodusseadust. "Tõusvas majanduses ei näita väike võlg mitte midagi. Kahaneval turul aga lõpetab mingi osa nõrgemate seltskonnast aasta jooksul tegevuse," tõdeb Jäger. Tegevuse lõpetamine tähendab pankrotti või likvideerimist ehk pankadele laenukahjumeid.

Pangad suhtuvad Äripäeva tulemustesse ettevaatlikult, seevastu endine SEB juht Mart Altvee arvab, et need andmed ei tule neile kindlasti üllatusena. Kui SEB ja Swedbank on võlgnikest rääkides kidakeelsed, siis Sampo Pank oma väiksema maksevõlgnike osakaaluga on avatum.

"Tabelist on ilmselt mõttekas vaadata esimest numbrilist osa ja ega siin ei ole suurt saladust - ilmselt on Sampo Pank oma krediidiotsustes olnud põhjalikum ja kaalutlevam ning projektid klientidega hoolikalt läbi töötanud," ütleb panga ettevõtete panganduse direktor Indrek Puskar.

Kui Sampo põhjendab oma head laenuportfelli hoolika kliendivalikuga, siis Swedbank peab oma nõrgema portfelli põhjuseks makrokeskkonda. "Usume, et ettevõtete raskused on seotud majanduskeskkonna halvenemisega nii lokaalses kui ka globaalses plaanis - sellest ka märgatav maksuvõlglaste hulga kasv," ütleb panga pressiesindaja.

SEB aga üritab pidevalt tabelit ümber lükata. "Selles tabelis olevad pangavõlglased on juhuslik ülevaade. Seetõttu ei tähenda see, et SEB-l on vähemate kommertspantide juures sama palju pangavõlglasi kui Swedbankil, automaatselt seda, et SEB-l on riskantsem portfell. Need nimekirjad ei ole lõplikud," põhjendab SEB pressiesindaja. Ta lisab, et kommertspantide alusel ei ole õige hinnata panga ärilaenude kvaliteeti, kuna kommertspandiga tagatud laenud väikese osa ärilaenudest ning äriregistris on üleval viited kommertspantidele, mis ei ole tegelikult aktiivsed. Lisainfot pangavõlglaste kohta aga välja ei anta, seda hoitakse sama kiivalt kui riigisaladust.

Poolesajamiljonilise käibega hulgimüügifirma Ottenhof on tänaseks oma tegevuse lõpetanud. Ettevõtte omanik Hannes Volter süüdistab oma tegevuse lõpetamises maksuametit.

Intervjuu Hannes Volteriga.

Miks tekkis teil üle miljoni krooni suurune võlg Swedbanki ees?

Raskused tekkisid seoses maksuametiga, kes lõi nii-öelda noa selga.

Kuidas nii?

Maksuameti esindaja ütles, meile: "Ärge raputage endale tuhka pähe. Makske ära või me paneme konto kinni." Meie üritasime laenu ajatada. Ma arvan, et me oleksime Ottenhofiga toime tulnud, aga maksuamet ei arvestanud selle seisukohaga ja ütles: "Maksa või sure".

Meie majandustegevus sisuliselt peatati. Seepeale ei hakanud me ka petturlusega tegelema ehk kusagil Soomes teistele isikutele kuuluvat kontot avama, nagu mõned teenusepakkujad soovitasid.

Kas ettevõte libisebki nüüd käest ära?

Seda firmat põhimõtteliselt enam ei ole. Aga hulgikaubandusega kavatseme edaspidi ka tegeleda. Ma ei saa tõesti aru, miks maksuamet meisse nii suhtus. See oli küllaltki nõme, kuna meie oleme enda poolt andnud kõik, et seda asja lahendada. Me koostasime maksegraafikut, aga seejärel tuli üllatusena ühel päeva täituri kutse. Rahalised raskused on tänapäeval elementaarsed. Ja meil on see maksuvõlg üsna suur (ligi 4 miljonit krooni - toim).

Aga pangaga sujus lihtsamalt?

Pangaga on siiamaani kõik okei. Kuna meil on võetud käibelaen ja sellel on üksikisikute käendused, siis me räägime nendega edasi. Aga mis maksuametiga edasi saab, seda ma ei tea. Andke andeks, aga mulle tundub, et maksuamet tegutseb täiesti mõttetult stiilis "rusikas laual". Nendega enam midagi rääkida pole. Ning raha nad praegusel juhul tagasi ei saa, sest varad on pangaga seotud.

Maksuameti maksuvõlgade sissenõudmise talituse juhataja Kerly Lillemetsa sõnul üritavad nad nii kiiresti kui võimalik maksuraha kätte saada.

Selleks saadetakse ettevõttele maksuvõla tekkimisel haldusakt ja kui seejärel kümne päeva pärast raha ära ei maksta (või maksegraafikut ei koostata - toim), alustatakse sundtäitmist. See tähendab, et ettevõtte varad lähevad arestimisele, näiteks arestitakse pangakontod, seatakse võõrandamiskeeld kinnisvarale ja autodele.

Aswanide klann on praegu üks suuremaid SEB panga murelapsi. Enam kui 5000 kommertspandi alusel laenu võtnud ärikliendi seast on Aswani juhitavad Singapuri välisinvestorite grupi ärid kõige riskantsemas seisus.

Aswanide grupp pole riskeerinud üksnes pangarahaga. Kokku on nad aastate jooksul investeeritud Eestisse üle poole miljardi krooni oma raha ning praegugi on Sonny Aswani Singapuris, et sel aastal Eesti ettevõttesse hädavajalikku uut raha süstida.

Eesti kodanik Aswani elab praegu peamiselt Singapuris, Eestist kolis ta minema umbes poolteise aasta eest.

Kuna Aswanile kuulub Eestis mitu ettevõtet, toob rännutee teda igal aastal viis-kuus korda ka Maarjamaale asju ajama.

Sonny Aswani küsib intervjuud andes retooriliselt, kas on üldse mõnda firmat, mis praegu Eestis raskustes poleks, ning teatab, et Baltimaade kõige kõrgema pilvelõhkuja ehitamise plaani on ta külmutanud.

Miks sattusid teie firmad suurimate pangavõlglaste sekka?

See on ajutine nähtus. Me tahame tootmise veebruaris taastada ja soovime ettevõttesse uut raha tuua. Horizoni puhul pole me ainus paberifirma, mis raskustes on. Kõik meiega konkureerivad firmad on samuti hädas. See on otseselt turunõudluse ärakukkumise tõttu.

Aga ka Qualitexil (tekstiilitööstus Pärnumaal) on märkimisväärsed võlad SEB ees?

Kas te teate mõnda firmat, mis tegutseb praegu hästi? Need on rasked ajad kõikidele firmadele. Kõikide nende aastate jooksul Eestis pole me kunagi jätnud ühtegi raha pangale maksmata. Me ei plaani seda ka praegu teha. Ma usun, et see jätkub ka nii.

Viimaste majandusaasta andmete järgi (2007. aasta viimane päev - toim) olid Teie juhitavad firmad SEB-le kokku umbes 300 miljonit krooni võlgu. Kui suur see võlasumma praegu on?

See on vähenenud, sest oleme viimaste aasta jooksul päris palju oma raha firmadesse toonud. Samas te ei näe kogu võlasummat praegu, kuna eraldasime Horizon Tselluloosi ja Paberi ASist ettevõtte nimega Horizon Tissue (viimasele on SEB seadnud 01.10.2008 125 miljoni kroonine kommertspant - toim)

Millised on teie plaanid Kopli kinnisvaraga (sinna plaaniti Eesti esimest tõelist pilvelõhkujat kõrgusega 200 meetrit - toim)

Selle peame seisma panema. Sellele pole pangalaenu võetud (samas on Swedbanki kasuks on 100 miljoni kroonine hüpoteek seatud - toim). Raske öelda, kui kauaks plaanid külmutame. Aga vähemalt kaheks järgmiseks aastaks.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:54
Otsi:

Ava täpsem otsing