Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Maksehäire igal neljandal ettevõtjal

16. jaanuar 2009, 06:45

Kommertspandi tagatisel laenu saanud
ettevõtetest on tervelt iga neljas pangale, maksuametile või mõnele partnerile
võlgu.

See on mitu korda suurem suhtarv, kui on praegu pankadel probleemseid eluasemelaenukliente. Kõikidest vallasvara tagatisel laenu võtnud enam kui viiest tuhandest ettevõttest on Äripäeva analüüsi järgi maksehäireid ligi neljandikul. Arvesse läksid kõik võlatüübid: maksuvõlg, pangavõlg ja muu ettevõtetevaheline võlg. Swedbanki kommertspandiga seotud ettevõtetest on võlgades iga neljas, SEB-l iga viies ning Sampol iga kuues. Sealjuures on SEB-l proportsionaalselt kõige enam peavalukliente ehk neid firmasid, kelle võlg panga ees ületab miljon krooni.

Valimisse kuulusid firmad, kes on laenu tagatiseks oma vallasvara pangale pantinud. Otse ja lisatagatisena kasutab kommertspanti hinnanguliselt ligi viiendik kõikidest pangast laenu võtnud äriklientidest.

Kõige sagedasem pangaklientide võlavorm ongi maksuvõlg, seda paljuski tehnilistel põhjustel, kuna võlg riigi ees pannakse viivitamata avalikesse registritesse. "Selge on see, et maksuvõlgades ettevõtete osakaal on selle tabeli info järgi päris suur," ütleb SEB endine juht Mart Altvee.

Pangavõlad ei pruugi maksuvõlgadele alla jääda
Asjatundjate hinnangul võib ettevõtete pangavõlg olla maksuvõlaga aga lausa ühes proportsioonis, kuna lühiajalist võlga panga ees avalikult üles ei riputata. "Võlg on võlg. Väga suurt vahet enam pole, kas see on riigi ees või ettevõtete vahel," vastab ettevõtete krediidisuutlikkust analüüsiva Krediidiinfo asejuht Alar Jäger küsimusele, kas maksuvõlg võiks panga ees olevast võlast ohutum olla.

Maksuvõlg on samas pahatihti pangavõla tekkimise indikaator, kuna maksuameti pangakontode sulgemise järel ei saa ka teisi laene teenindada.

Hulgikaubandusettevõtte Ottenhof partner Hannes Volter tõdeb, et tema poolesajamiljonilise käibega ettevõttel tekkis pangavõlg just maksuvõla tõttu. "Maksuameti esindaja ütles: "Ärge raputage endale tuhka pähe. Makske võlg ära või me paneme konto kinni"," räägib Volter. Kuna ajastamisgraafikust midagi välja ei tulnud, suletigi ettevõtte kontod ning siis tekkis miljonitesse ulatuv võlg ka Swedbanki ees.

Teine tüüpiline pangavõla tekkimise põhjus on "surnud ringis" olev kinnisvara. "Ei saa kinnisvara müüa ega laenu teenindada," vastab näiteks Intelehituse juht Vallo Vain küsimuse peale, miks ta sattus suurte pangavõlglaste sekka.

Jäger ütleb, et langeval turul tähendab võlg loodusseadust. "Tõusvas majanduses ei näita väike võlg mitte midagi. Kahaneval turul aga lõpetab mingi osa nõrgemate seltskonnast aasta jooksul tegevuse," tõdeb Jäger. Tegevuse lõpetamine tähendab pankrotti või likvideerimist ehk pankadele laenukahjumeid.

Pangad suhtuvad Äripäeva tulemustesse ettevaatlikult, seevastu endine SEB juht Mart Altvee arvab, et need andmed ei tule neile kindlasti üllatusena. Kui SEB ja Swedbank on võlgnikest rääkides kidakeelsed, siis Sampo Pank oma väiksema maksevõlgnike osakaaluga on avatum.
"Tabelist on ilmselt mõttekas vaadata esimest numbrilist osa ja ega siin ei ole suurt saladust - ilmselt on Sampo Pank oma krediidiotsustes olnud põhjalikum ja kaalutlevam ning projektid klientidega hoolikalt läbi töötanud," ütleb panga ettevõtete panganduse direktor Indrek Puskar.

Kui Sampo põhjendab oma head laenuportfelli hoolika kliendivalikuga, siis Swedbank peab oma nõrgema portfelli põhjuseks makrokeskkonda. "Usume, et ettevõtete raskused on seotud majanduskeskkonna halvenemisega nii lokaalses kui ka globaalses plaanis - sellest ka märgatav maksuvõlglaste hulga kasv," ütleb panga pressiesindaja.

SEB: meie portfell pole Swedbankist riskantsem
SEB aga üritab pidevalt tabelit ümber lükata. "Selles tabelis olevad pangavõlglased on juhuslik ülevaade. Seetõttu ei tähenda see, et SEB-l on vähemate kommertspantide juures sama palju pangavõlglasi kui Swedbankil, automaatselt seda, et SEB-l on riskantsem portfell.
Need nimekirjad ei ole lõplikud," põhjendab SEB pressiesindaja.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
16. January 2009, 17:45
Otsi:

Ava täpsem otsing