Marsil on siiski elu?

16. jaanuar 2009, 16:13

Marsi pinnasest eralduvad metaanivoolud
annavad teadlastele lootust, et külmunud pinnase all võivad algelised eluvormid
olla siiski säilinud.

Metaan võib tekkida ilma igasuguse elutegevuseta. Näiteks kuuma vee ja kivimite vahelise keemilise reaktsiooni läbi. Samas on suur osa Maal tekkivast metaanist bioloogilist päritolu, mis annab alust uskuda, et nii võiks see olla ka Marsil.

Metaani leidub rohkelt komeetide koostises, kuid avastuse teinud NASA teadlaste sõnul ei viita miski sellele, et antud juhul oleks tegu komeetidest päritoluga metaaniga, kirjutas Reuters.

Teadlased on Marssi alati suure huviga uurinud, sest Päikesesüsteemi planeetidest on just Marss Maa kõrval ainsaks planeediks, kus elu võiks esineda. Veenus on selleks liiga kuum, Jupiter ja Saturn aga ebasobiva koostisega. Lisaks võiksid võimalike kandidaatidena tulla arvesse ka mõned Jupiteri ja Saturni kuud, kuid suure kauguse tõttu on nende uurimine keerukas.

Avastus tehti Hawaii saarel asuva teleskoobiga. Kui Marsi metaan on tõesti bioloogilist päritolu, siis asuvad seda eraldavad organismid sügaval, kus esineb ka vedelat vett. Vedela vee esinemiseta ei ole inimesele teadaolevate eluvormide esinemine võimalik.

„Leidsime kolm piirkonda, kust eraldus suures koguses metaani,” ütles Michael Mumma NASAst. „Kõigil juhtudel pinnase all esineb jääd ning on näha selgeid märke kunagise vedela vee pinnamoodi kujundanud tegevusest.”

Metaan võiks olla ka vulkaanilise päritoluga, kuid siis peaks sellega kaasnema ka teised vulkanismile viitavad gaasid nagu süsinikdioksiid ja vääveldioksiid.

Maagaasi peamiseks koostisosaks oleva metaani molekul koosneb ühest süsiniku ja neljast vesiniku aatomist. Maal on metaan tuntud ka soogaasina, lisaks tekib seda ka kariloomade maos seedimise käigus. Lõuna-Aafrika Vabariigist on mitme kilomeetri sügavusest maakoorest leitud baktereid, mis kasutavad energiaallikana vesinikku ning tekitavad süsinikdioksiidist metaani.

Nad on ilma päikesevalgust nägemata vastu pidanud palju miljoneid aastaid, mis annab alust uskuda, et ka Marsil võivad sügaval maa all peituda mõned visad bakterikolooniad, ehkki tingimused meie naaberplaneedi pinnal on juba miljardeid aastaid elu jaoks väga ebasobivad.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. February 2009, 18:24
Otsi:

Ava täpsem otsing