Bush lahkub – head teed tal minna!

17. jaanuar 2009, 16:32

Et leida USA presidenti, kes oleks oma
ametiaja lõpul niisama ebapopulaarne kui USA 43. president George W. Bush, tuleb
tagasi minna enam kui kolmkümmend aastat, mil Richard Nixon Watergate’i
skandaali pärast ametist lahkuma pidi. CNNi küsitluse järgi hingab Bushi
lahkumisest kergendatult 75% ameeriklastest – head teed tal minna!

Üks teravamaid Bushi kriitikuid on endine USA föderaalreservi juht Alan Greenspan, kes heidab oma mälestusteraamatus „The Age of Turbulence“ presidendile ette eelkõige Bill Clintoni ajal jõustatud eelarvedistsipliini kerget käestlaskmist ja kitsast pimedat parteipoliitikat.

Napid 6-9 kuud pärast Bushi ametisseasumist oli Clintonilt 2001. aastal „pärandiks saadud“ 127 miljardi dollari suurune eelarveülejääk muutunud 158 miljardi dollari suuruseks puudujäägiks, mis kiiresti kasvas. Muutunud olukorrast hoolimata jätkas Bush presidendikampaanias antud lubaduste täitmist – maksukärped, kaitsekulude suurendamine ning retseptiravimite kompenseerimine pensionäridele, mille eesmärk polnud kriitikute sõnul muud kui demokraatidelt pensionäride toetuse ülelöömine.

„Kõige enam tegi mulle muret see, kui varmalt Kongress ja valitsus eelarvedistsipliini käest lasid,“ kirjutab Greenspan. Seadusel, mis oli kehtestatud tagamaks, et ettepanekud maksude kärpimiseks oleksid alati kaetud ettepanekutega kulude vähendamiseks, lasti aeguda. Esimesel kuuel ametiaastal ei vetostanud Bush ühtegi seadust, mis valitsuse kulusid suurendas. Asepresident Dick Cheney teatas: defitsiidid ei loe!

Bushi valitsuse 2001. aasta maksukärbetele (1,35 triljonit dollarit) järgnes 2003. aastal teine raund, millele Greenspan teravalt vastu seisis. Tema hinnangul rõhus majandusaktiivsust ebakindlus läheneva Iraagi sõja pärast ning maksukärbete näol uut stiimulit ei olnud tarvis. Küll aga riskis see eelarveauku käristada. Bushi valitsuse mantra oli, et täiendavad maksukärped ergutavad majanduskasvu ja defitsiidid kaovad iseenesest. Mitte aga juhul, kui lisaraha säästetakse, väitis Greenspan, kelle üleskutsed distsipliini hoida jäid hüüdjaks hääleks kõrbes.

Täiesti läks käest riigi raha kulutamine kõikvõimalikele eriprojektidele, mida üks või teine Kongressi liige oma valijate jaoks eest vedas. Tõhusa valitsemise asemel sai poliitilisteks bürokraatideks muutunud vabariiklaste peamiseks eesmärgiks võimul püsimine. 2005. aastal puhkesid suured lobi- ja korruptsiooniskandaalid, mis maksid aasta hiljem vabariiklastele enamuse USA Kongressis. „Kongressi vabariiklased kaotasid sihi. Nad vahetasid printsiibid võimu vastu. Kokkuvõttes ei jäänud neile kumbagi. Ja paras neile,“ märgib Greenspan (vabariiklane) kibedalt oma raamatus.

Täna on USA demokraadid tugevamas positsioonis kui kunagi varem pärast Teist maailmasõda - Senatis ja Esindajatekojas on neil vastavalt 59 ja 41-kohaline enamus.

Bush jätab 20. jaanuaril ametisse astuvale Barack Obamale pärandiks eelarvedefitsiidi, mis lõppenud aastal küündis 455 miljardile dollarile ja ähvardab tänavu ületada 1,18 triljonit dollarit. Majandus on rängimas languses suurest depressioonist, maksusüsteem ebakindel, tööpuudus 16 aasta kõrgeimal tasemel ning ravikindlustuse ja pensionisüsteemi finantsid hullemas seisus kui kunagi varem. Vaba turumajanduse asemel, mis on olnud Bushi mantra, käib riigi rahaga pankade ja autotööstuse päästmine. Sõltuvus importnaftast pole vähenenud, 9/11 terrorirünnakute järel käivitatud Doha vabakaubanduskõneluste voor on ummikus.

„Kahju küll, kuid kui eluaseme- ja hüpoteeklaenude turu buum maha arvata, ei jõudnud me viimase 10 aastaga tegelikult kuhugi,“ tõdes Moody's Economy.com peaökonomist Mark Zandi ajalehele Washington Post. „Majanduses on see peaaegu kaotatud kümnend.“

USAl on käimas kaks lõpetamata sõda – Afganistanis ja Iraagis. Viimane neelab aastas 144 miljardit dollarit ja on nõudnud üle 4200 USA sõduri elu. Bin Laden on tabamata. Iraagis kerkib inimestele vaimusilma ette pigem pilt Bushist, kes ajakirjaniku vihaga lennutatud kinga eest kõrvale põikab, kui presidendist, kes lennukikandja USS Abraham Lincoln pardalt kuulutas, paraku ennatlikult, missiooni edukat lõppu. Lõpliku hinnangu annab siiski alles ajalugu – presidendi otsus USA vägede arvukust Iraagis oluliselt suurendada on väidetavalt olukorda stabiliseerunud. Sealsamas kõrval on aga Bushi ametiajal jõudu kogunud Iraan ning värske kriis Iisraeli ja Hamasi vahel.

Milline on Bushi positiivne pärand? Ise nimetas ametist lahkuv president seda, et 2001. aasta terrorirünnakute järel pole midagi sarnast USA territooriumil enam toimunud. NATO laienemine ja USA tugev toetus Ukrainale ja Gruusiale. Abi Aafrikale aidsiga võitlemisel. Samuti tõstavad kommentaatorid esile heade suhete loomist Indiaga ning Hiinaga heade suhete hoidmist, ehkki Kongress on püüdnud valuutakursiga manipuleerimist väites Hiinale sanktsioone kehtestada.

George W. Bush ei ole kindlasti üksi süüdi ka USA majanduse tänastes hädades – näiteks seaduse, mis investeerimispanganduse tavapangandusest lahku lõi, muutis ära Bill Clintoni rahandusminister Robert Rubin. Majanduslangus, mis tabas USA majandust Bushi esimesel ametiajal, algas juba Clintoni ametiaja viimases kvartalis. Küll aga tegi Bush palju vigu ja lasi käest paljud head võimalused otsustavateks muudatusteks nii poliitika, julgeoleku kui majanduse vallas, mida andis tohutu toetus presidendile kodu- kui välismaal pärast 9/11 terrorirünnakuid. Ja nii ongi, et kui ameeriklastelt Ronald Reagani sõnadega täna küsida, kas olete paremas olukorras kui enne selle presidendi ametisse asumist, vastab 75% - EI!

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
17. January 2009, 16:32
Otsi:

Ava täpsem otsing