Enriko Aav: juriidilisest isikust võlgnike arv suurenenud 10%

18. jaanuar 2009, 10:58

MTA peadirektori Enriko Aava sõnul on
füüsilisest isikust võlgnike arv 11 kuu statistikale tuginedes vähenenud ning
juriidilisest isikust võlgnike arv suurenenud 10%.

Järgneb intervjuu Enriko Aavaga:

Kas maksuamet on raskes majanduslikus olukorras liiga karmikäeline? Miks? Kui tõenäoline on see, et majanduse järsust halvenemisest tingituna muutub maksuamet paindlikumaks?

Maksuhalduri ülesandeks on maksude kokkukogumine, sellest tulenevalt on ameti eesmärk, et maksuvõlgade summa oleks võimalikult väike. Kindlasti on amet maksuvõlgadega tegeledes paindlik, pakkudes võimaluse korral ajatamist.

Samas arvestab maksuhaldur oma tegevuses ja töökorralduses majandusolukorra prognoositud halvenemisega ning sellest tuleneva maksuvõlgade kasvuga. Näiteks oleme lühendanud tähtaega, mille möödumisel me võtame aktiivsed meetmed kasutusele, sest iga viivitatud päev tähendab maksumaksjale lisanduvat intressi, mis võib võlgniku olukorda veelgi halvemaks muuta.

Oleme eelmisest aastast alates võlgade ajatamise protsessi veidi lihtsustanud - näiteks füüsilistest isikust võlgnike jaoks loodud nn lihtsustatud ajatamise kord. Sel viisil saab maksumaksja minimaalse ajakuluga oma maksuvõlad ajatada teenindaja abiga ning seeläbi maksukohustuste tasumise tähtpäeva edasi lükates on tagatud ka maksutulude laekumine. Samas saab maksuvõlgade tasumise ajatamine toimuda vaid maksumaksja enda taotlusel ja ainult siis, kui võlgniku olukord ei ole lootusetu ning maksuvõla tasumise tõenäosus on kõrge. Siinkohal puudub maksuhalduril pädevus kokkulepete sõlmimiseks.

Kui palju on ettevõtete maksuvõlad kasvanud võrreldes eelmise aastaga samal ajal?

Võlglaste koguarv ei ole vaatamata 2008. aasta majanduse üldisele seisule kasvanud, vaid vähenenud (11 kuu statistika põhjal).

Toimunud on aga muudatused võlgnike struktuuris, mille kohaselt on füüsilisest isikust võlgnike arv vähenenud ning juriidilisest isikust võlgnike arv suurenenud 10% võrra. Füüsilisest isikust võlgnike arvu vähenemisele on kaasa aidanud intensiivsem maksumaksjate massteavitamine (nii eel- kui järelteavitamine) ning kindlasti lihtsustatud ajatamise käivitamine.

Tasumata maksukohustuste summa on 2008. aasta 11 kuuga kasvanud 18% võrra, mis negatiivses majanduskeskkonnas on muuhulgas tingitud äriühingute vajadusest muutunud majandustingimustes kohandada oma ressursse, mis hõlmab nii tootmis- kui ka müügimahtude vähenemise tõttu vähenenud kasumlikkusest tekkinud vajadust vähendada töötajate arvu. Töötajate koondamine on toonud kaasa äriühingutele nii töötasu väljamaksete suurenemise ja seejuures ka tööandja maksukoormuse kasvu, mis teatud valdkonna äriühingutele on tekitanud hetkelist suutmatust maksukohustusi koheselt tasuda.

Tänases majandussituatsioonis on 1/3 registreeritud juriidilistest isikutest maksuvõlas (sh ka ajatatud maksuvõlad) ning kõige enam on raskusi kinnisvara valdkonnas (arendus, rentimine), millele järgneb jae- ja hulgikaubandus ning kolmandal positsioonil on viimaste kuude statistiliste andmete võrdluses kiiresti halvenenud põllumajandusettevõtete majanduslik seis ning isikute teenindusega seotud tegevusalad.

Kas on palju ka selliseid raskeid võlglasi, kes ei anna ennast näole ja kellega ei saagi kokkulepet sõlmida? Mis meetod nende puhul kasutusele võetakse?

Maksuvõlgade sissenõudmisel juhindub maksuhaldur maksukorralduse seadusest, mille kohaselt väljastatakse maksukohustuslasele tasumata maksukohustuste korral sundtäitmishoiatusega haldusakt ning kui seda ei täideta haldusaktis toodud tähtaja jooksul, alustab MTA sissenõudmist seaduses sätestatud korras (pangakonto arest, võõrandamise keelumärked jne). Kui maksuhalduri täitetoiminguid ei anna tulemusi, antakse tasumata nõuded üle kohtutäiturile.

Üks ettevõtja käis välja idee, et maksuametil võiks olla lisaressurssi, et kõigi võlgu olevate ettevõtjatega individuaalselt suhelda ja neile sobiv maksegraafik teha - kas see oleks võimalik ja mida sellisest lahendusest arvate?

Kui taotletakse võla ajatamist, siis vaadataksegi iga juhtumit eraldi ja tegeletakse iga isikuga personaalselt. MTA viis 2008. aastal töö efektiivsuse tõstmiseks ja kulude kokkuhoiu saavutamiseks läbi koondamise ning korraldas seoses sellega oma töö ümber. Näiteks väikevõlgadega tegelevad nüüd teenindajad, mistõttu sissenõudjatel on rohkem aega tegeleda suuremate võlgadega. Loomulikult tooks võlglaste arvu kasv tööd juurde, praeguseks on kasvanud põhiliselt võlasumma. Seega hetkel me otsest lisaressursi vajadust ei näe, kuid töökoormuse kavades ei välista me selle vajalikkust tulevikus.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
18. January 2009, 11:04
Otsi:

Ava täpsem otsing