Fondidest lahkus aastaga 11 miljardit

Eesti varahaldusfirmade fondide maht kahanes 2008. aastal kokku vähemalt 11 miljardi krooni võrra. Kuna arvesse on võetud vaid kroonipõhised ja pensioni kolmanda samba fondid, on tegelik summa kuni miljardi võrra suurem.

Ilmselt ei ole kõik need miljardid ainult kaotatud vara, sest suurematest fondidest on aastaga läinud ka märkimisväärne hulk investoreid. Nii on Hansa Ida-Euroopa Fondi osakuomanike arv kukkunud kahe tuhande investori ehk enam kui kolmandiku võrra, SEB Kasvufond on kaotanud aastaga veidi enam kui veerandi investoritest. Loodetavasti õnnestus pikaajalistel investoritel väljuda lõppkokkuvõttes plussis, aga karta on, et õnnelikke on üsna vähe, sest ka praeguse seisuga on fondijuhid kaotanud ka pikaajaliste investorite vara.

Investeerimisfirmade eelmise aasta tootlused jäid suuremalt jaolt 50-80 protsendiga miinusesse. Kõige vägevamaid kukkumisi tegid Hansa Investeerimisfondide juhitavad Hansa Ida-Euroopa aktsiafond, mille osaku puhasväärtus kukkus 80 protsenti, ning Hansa Venemaa aktsiafond, mille osaku väärtusest läks 79%.

Muidugi vastab tõele, et eelmine aasta oli finantsturgude jaoks erakorraline. "Detsember võttis kokku kõige hullema aasta, mida Kesk- ja Ida-Euroopa investorid mäletavad," kirjutas Hansa Ida-Euroopa Aktsiafondi juht Enn Metsar fondi detsembrikuu raportis. Tegemist ei olnud kõige hullema aastaga mitte ainult meie regioonis, vaid ka globaalselt.

Paraku ei piirdu kohalike fondide rahapõletamine ainult eelmise aastaga. Ka fondide kolme aasta tootluse miinus ulatub kümnetesse protsentidesse ning enamiku fondide (rääkimata uuematest, aga ka mitmed vanemad) tootlus on negatiivne nende asutamise algusest saadik. See aga tähendab, et kohalike fondide juhid on suutnud praeguseks maha mängida kogu Ida- ja Kesk-Euroopa konvergentsi ajal loodud edu, mil tootlused kerkisid kümnete protsentideni.

Isegi kui peagi hakkab tõus, on see väga suure tõenäosusega paari aasta tagusest tunduvalt aeglasem ning tol ajal fondiosakuid ostnud investorid peavad kasumisse jõudmiseks olema äärmiselt kannatlikud. Kui võtta analoogiks ehitusbuum, tähendaks see buumi ajal ehitatud maja mahalammutamist ning uue ehitamine ei võtaks enam aega alla aasta, vaid selleks kuluks neid ilmselt mitu.

Selle artikli ettevalmistamisel saatsin pea kõikidele Eestis tegutsevatele varahaldusfirmadele küsimuse, kas neil on investoritele käimasoleva aasta kohta ka midagi lohutavat-optimistlikku öelda. Paraku oli vastuseks suur vaikus. Vaid LHV fondijuht Oliver Ait, kelle hallata on LHV Pärsia lahe fond, söandas kinnitada, et Pärsia lahe regioon on ülejäänud maailmaga võrreldes paremas situatsioonis. "Pärsia lahe äärsete riikide majanduskasv on jätkuvalt üsnagi tugev, jäädes keskmiselt 2-3% tasemele. Samuti on tegu riikidega, kus ei ole probleeme eelarve- või kaubandusdefitsiidiga," kirjutas ta.

LHV Pärsia lahe fond on ka üks väheseid, kui mitte ainus uus investeerimisidee, mida kohalikud varahaldusfirmad pakuvad (ma ise olen selle fondi suhtes üsna pessimistlik). Vaatamata sellele, et Kesk- ja Ida Euroopa aktsiaturgude langus on kestnud juba kaks aastat, ei ole varahaldusfirmadelt kuulda mingeid uusi ideid. Pigem vastupidi. Kuu aega tagasi tutvustasid tulevast fondi uue investeerimisettevõtte Redgate juhid. Ehkki ettevõtte võtmeisikud on varem olnud seotud erinevate pankadega, kostis fondi tutvustamisel vana jutt keskendumisest SRÜ ja Balti riikidele.