Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kalev ei jäta aktsiatehinguid uuriva finantsinspektsiooni vastu jonni
13. jaanuaril jättis Tallinna ringkonnakohus 20. juunil 2008 tehtud Tallinna halduskohtu otsuse muutmata, andes sellega finantsinspektsioonile õiguse nõuda Oliver Kruuda ASidelt Kalev ja Rubla dokumente Kalevi aktsiatega võimaliku siseteabe alusel tehtud tehingute kontrollimiseks.
Glikman viitas võimalusele minna kaasusega välja riigikohtusse. Tema sõnul on riigikohus varemgi oma lahendites toonitanud ELi õiguse alustalaks olevat proportsionaalsuse põhimõtet, mis peaks välistama mittevajaliku tasuta koormise panemise äriühingule.
"Põhimõtteline küsimus seisneb selles, kas haldusorgan võib äriühingult nõuda praktiliselt piiramatut hulka teavet printsiibil "kuna meil tekkis kahtlus, siis andke meile üle kõik ja me vaatame, mida kahtlast me sealt leiame"," põhjendas Glikman.
Finantsinspektsiooni juhatuse liige Kilvar Kessler usub, et ringkonnakohtu otsuse jõustumisel saavad nad küsitud teabe. "Kui apellatsioonikohtu otsus jõustub, on see seaduse jõus ning täitmiseks. Sellest tulenevalt olen kohtuotsuse jõustumisel täiesti kindel, et saame soovitud teabe ja dokumendid," märkis ta.
Finantsinspektsioonile annavad kohtute (nii Tallinna halduskohtu kui ka ringkonnakohtu - toim) need otsused kinnitust, et teabe nõudmiseks ei ole olemas mitte ainult õiguslik raamistik, vaid ka meie järelevalvetegevus on seaduse sätte ja mõttega ranges kooskõlas," rääkis Kessler.
See omakorda annab tema kinnitusel signaali, et finantsinspektsiooni ei heiduta järelevalvemenetluse teostamisel õigusliku iseloomuga vigurid. Kessleri sõnul kajastub kahe astme kohtute otsustes põhimõte: kuidas finantsinspektsioon järelevalvet teostab ja millist teavet ta peab vajalikuks oma järelevalve tarbeks koguda, otsustab inspektsioon iga kord konkreetsetest asjaoludest lähtuvalt.
Kessleri kinnitusel on kõnealune kohtumenetlus olnud neile õppetunniks. "Turuosalised ei pruugi alati olla üleliia koostööaltid ning seetõttu peame tõsiselt üle vaatama mõnede sätete sisu," rõhutas ta.
Autor: Virge Lahe