Ettevõtjad: ettemaksu nõue on muutunud tavapäraseks

19. jaanuar 2009, 10:45

Äripäev küsis ettevõtjatelt, millised on
nende kogemused välismaiste partnerite poolt ettemaksu nõudmisega tarnete eest.

Ettevõtjate sõnul küsivad välismaised tooraine ja kauba müüjad Eesti firmadelt aina sagedamini ettemaksu, Euroopa kindlustusfirmad aga jätavad Eesti ettevõtted regiooni negatiivse reitingu tõttu kindlustusest ilma.

Järgnevalt valik ettevõtjatelt saadud tagasisidest:

• Alates 2008. aasta II poolest nõutakse 100% ettemaksu

• Tuntud tegijad ei ole küsinud, uued tegijad on küsinud 50%, kuid meie ei ole nõustunud.

• On küll, tavaliselt 50% ja kui puutume esimest korda kokku, siis ka kuni 100%.

• Jah, on nõutud ja suurused jäävad u 30–70% vahele. Kuid on ka kaupu ja teenuseid, kus küsitakse 100% ettemaksu.

• Meie põhitarnijad ei ole ettemaksu nõudnud. Samas on mitmete klientide faktooringulimiidid pankade poolt tühistatud (nov-dets), mistõttu oleme sunnitud müüma ettemaksuga või 7päevase makseajaga, omal riisikol.

• Ettemaksunõuded on muutumas tavapäraseks, sest pangad ei kindlusta enam arveid. Kindlustamisotsuseid tehakse kuskil määramatus kauguses Euroopas väidetavalt ja seal lahmitakse ühe mõõdupuuga.

• Alguses olid üksikud nõuded, aga neid tuleb järjest juurde.

• On küsitud ettemaksu firmalt tooraine eest, kuigi sidemed on olnud pikaajalised. Tuleneb see sellest, et enne oli siiapoole müük kindlustatud, nüüd kindlustusfirmad enam pole nõus ja nii küsivad müüvad ettevõtted kas lühemaid maksetähtaegu või ettemaksu.

• Tuleneb see muidugi konkreetse partnermaa majandusseisust ja kindlasti ka sellest, et Baltimaadesse eksporti vaadatakse juba tervikuna piirkondlikult ning see on kõrge riskiga.

• Vene materjalide tarnijad (Vene seadmetele) on küsinud 50–75% ettemaksu seoses kriisiga.

• Ettemaksu nõutakse toorme tarnimisel Taanist ja Soomest põhjendusega, et kindlustusfirmad enam Eestisse tarneid ei kindlusta.

• Ettemaksu küsivad ettevõtted, kellel on kaelas käibelaen ja kes faktoorivad oma müügiarveid. Samuti juhul, kui ollakse osa suurest rahvusvahelisest kontsernist ning nende müügiarved on kõik kindlustatud ja saadavad arve saajate andmeid kindlustusfirmadesse, kust tulevad regiooni negatiivse reitingu pärast negatiivsed vastused. Elik kõik ettevõtted, kes kasutavad enda käibevahendite finantseerimiseks ja kindlustamiseks panku ja kindlustusfirmasid.

• Kuigi ettevõtte maksekäitumine on olnud väga hea, tekitas tarnijate selline käitumine hämmastust. Teemat sisu poolelt uurides selgus, et selliste otsuste taga on Euroopa kindlustusettevõtted, kus meie tarnijad on meile antavad krediidid ära kindlustanud.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
19. January 2009, 11:20
Otsi:

Ava täpsem otsing