Euroopa Komisjon: kriis jõuab põhja suvel

"Põhi saavutatakse 2009. aasta keskel ning siis algab paranemine," kinnitas Euroopa Komisjoni majandus- ja rahandusvolinik Joaquin Almunia eile Brüsselis. Edasi on oodata välisnõudluse paranemist, lisas ta.

Almunia kinnitusel kahaneb euroliidu SKP tänavu 1,8 protsenti, pöördudes 2010. aastal mõõdukale 0,5% suurusele tõusule.

Endine rahandusminister, praegune Tallinki hotellide juht Aivar Sõerd kahtles Almunia ennustustes. "Prognoosi vaadates tundub see liiga optimistlik," ütles Sõerd. Tema sõnul on põhiküsimus, kas pärast põhja jõudmist algab uus tõus. "Praegu küll ei julgeks ennustada, et põhja läbimisele järgneb kohe uus tõus," ütles Sõerd. Selleks peaks juba praegu olema positiivseid signaale. Aga neid ju ei ole, lisas ta. "Mina ennustan, et põhja läbimine võib kesta kauem, kui komisjon prognoosib," ütles Sõerd.

Mööblitootja Standard suuromanik Enn Veskimägi usub, et põhjas ollakse kauem, kui Euroopa Komisjon prognoosib. "Põhi võib saabuda 2009. aasta teises pooles, aga küsimus on selles, kui kaua me seal põhjas oleme. Ma arvan, et tõus tuleb 2010 teises pooles, see oleks reaalsem," rääkis ta.

Almunia sõnul väheneb Eesti SKP tänavu 4,75%. "Eesti majandusaktiivsus kahanes kogu 2008. aasta vältel halvenenud välisolukorra ja finantseerimistingimuste tõttu," lausus Almunia eile.

Eesti majanduskasvu tagasihoidlikku positiivseks pöördumist ootab Euroopa Komisjon 2010. aastal, kui aeglustuv inflatsioon peaks tõstma tarbijausaldust, samuti loodetakse siis välisnõudluse kasvu. Inflatsioon jääb Eestis Almunia kinnitusel tänavu 3% ümber, alanedes järgmisel aastal veidi.

Veskimägi möönis, et Euroopa Komisjoni prognoositud Eesti eelarve 3,2protsendiline puudujääk saab eurole üleminekul takistuseks. "Esimese kvartali jooksul tuleks langetada suuremate kuluartiklite kärbete otsused ja ka avaliku sektori palgakärbetega tuleks arvestada," selgitas ta.

Standardi suuromaniku kinnitusel tunnevad ettevõtjad selgelt, et olukord on halvenenud. "Need, kes peaksid vastu võtma ebapopulaarseid otsuseid, millegipärast venitavad sellega," lisas Veskimägi.

Sõerdi sõnul tuleb eelarve puudujääk suurem kui 3,2 protsenti. Tema kinnitusel kujuneb kohalike omavalitsuste defitsiit mitte ainult ministeeriumi prognoositust suuremaks, aga ka ametlikust prognoosist tuntavalt kõrgemaks.

Sõerdi sõnul ei tasu oodata märtsis avaldatavat prognoosi, vaid on vaja kohe eelarvet korrigeerima hakata. "Eelarve on koostatud valedel alustel ja valedel eeldustel," kinnitas ta, lisades, et eelarvekava vajab täielikku ümbertegemist.